Saarlane elas kolm päeva Väikses väinas, et juhtida tähelepanu selle kinnikasvamise probleemile ({{commentsTotal}})

Heiki Hanso elas kolm ööpäeva ehk kogu jaanipühade aja paari ruutmeetri suurusel alusel Väikeses väinas, et tõmmata tähelepanu väina kinnikasvamise probleemile.

Heiki tahab, et inimesed hääletaksid tammi avade tegemise poolt, et vesi selles väinas uuesti liikuma saaks. "Rahvaalgatus.ee keskkonnas käib praegu Väikese väina elukeskkonna tervendamise eest kampaania ja me üritame edastada valitsusele selget sõnumi, et inimese tehtud keskkonnaprobleemidel on "parim enne" kuupäev. Ja sellel siin on see juba ammu ammu möödas," selgitas Heiki oma ettevõtmist.

Kuigi oma nn appihüüdega saadi rahvaalgatus.ee keskkonnas juurde sadu toetushääli, tegi meest murelikuks keskkonnaministri suhtumine probleemi. "Minister Pomerants ütles isiklikult päris otse välja, et tema on Rakvere mees ja teda see Väikese väina elu siin ei mõjuta. Ei positiivselt, ega negatiivselt!," rääkis Heiki.

"Mind kui Rakvere meest ei sega otsuseid tegemast ei Narva, Saaremaa, Hiiumaa ega Võrumaa kasuks, kui need on põhjendatud kulutustega ja mõistlikud. Mina rääkisin ainult detsembrikuisest rahajagamisest riigikogus. Kas ta tänavu üldse tuleb, seda saame näha. Aga ma ütlen, et ükski Rakvere mees ei panusta sellesse väinatammi, küll aga oma maakonna arengusse," selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants.

"Tundub, et tänuväärne üritus. Mees on õige asja eest väljas. Kuigi ma ei ole ise küll kohalik, olen Ida-Virumaalt, aga hea asja nimel, miks mitte. Kui see ka tulemusi annaks muidugi," rääkis Rainer Ida-Virumaalt.

"Kui on kodaniku poolt algatus meie keskkonda ja loodust ainult paremaks muuta, siis miks mitte," ütles Rita Harjumaalt ning lubas kodus arvuti lahti teha ja ettevõtmisele oma toetushääle anda.

Kuigi Heiki elab täna juba jälle maapealset elu, ootab aga Väikese väina elukeskkonna parandamiseks jätkuvalt toetust veebikeskonnas rahvaalgatus.ee.

Toimetaja: Merit Maarits



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: