Eesti peab olema valmis ajaloo pikimaks EL-i eesistumiseks ({{commentsTotal}})

{{1467013186000 | amCalendar}}

Eesti Euroopa Liidu eesistumisperiood võib alata arvatust varem ning kujuneda kavandatust pikemaks, sest Suurbritannia võib oma eesistumisperioodist loobuda, kinnitas peaminister Taavi Rõivas. Homme algaval Euroopa Ülemkogul loodab Rõivas saada Suurbritannia valitsusjuhilt David Cameronilt vastuse, kas britid on eesistumisest huvitatud või mitte.

Eesti on seniste plaanide järgi Euroopa Liidu eesistujariik 2018. aasta jaanuarist juuni lõpuni. Pool aastat enne peaks olema eesistujaks Suurbritannia. President Toomas Hendrik Ilves hoiatas juba mais, et Eestit võib oodata ajaloo pikim eesistumine. Täna tõdes ka Rõivas, et Eesti peab selleks tõepoolest valmis olema, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Peaminister rõhutas, et Suurbritannia ei ole küll veel kuidagi märku andnud, et 2017. aastal eesistumisest loobub, kuid selle valiku tegemine on nende vabadus. Ning see omakorda tähendab peaministri sõnul, et Eesti peab olema valmis oma eesistumist kas osaliselt või täielikult plaanitust varasemaks tuua. "Sellest küsimuses pole veel otsuseid langetatud," lisas Rõivas.

Ühe variandi kohaselt jagataks Suurbritannia pooleaastane periood ära Maltaga, mis on eesistuja enne britte. Näiteks võiks nii Malta kui ka Eesti eesistumine venida üheksakuuseks.

Mis saab siis, kui britid peaksidki eesitumisest loobuma, ei ole veel selge. Ühe variandi kohaselt jagataks Suurbritannia pooleaastane periood ära Maltaga, mis on eesistuja enne britte. Näiteks võiks nii Malta kui ka Eesti eesistumine venida üheksakuuseks. Samas on aga võimalik, et Eesti ongi eesistuja aasta aega järjest.

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats nentis, et eilsel peaministrite kohtumisel vaatasid kolleegid selles küsimuses Eesti poole. "Mis on ka loomulik, meie oleme lihtsalt järgmine riik, kes ka külakorda peaks eesistuma," märkis ta.

EL eesistumine: 1000-pealise meeskonnaga projekt

Eesti-suguse väikeriigi jaoks on eesistumine ülisuur projekt. Senised plaanid näevad ette, et poole aasta jooksul tuleb Eesti poliitikutel ja ametnikel juhtida 200 töörühma tööd, valmistada ette kuni 700 eelnõu menetlemine ning korraldada kuni 2000 kohtumist.

Eesistumise meeskonda kaasatakse enam kui 1000 inimest. Brittide loobumine tähendaks, et töömaht võib veelgi suureneda.

"Loomulikult on see raske. See saab meile olema suur väljakutse. Aja mõttes tuleb kõik asjad ümber korraldada. Aga arvan, et seda ei saa küll öelda, et me ei ole sellises keerulises olukorras valmis vastutust võtma," tõdes Jäärats.

Peaminister Brexitist: tuleb hoiduda kättemaksust

Peaminister Taavi Rõivas ütles pärast tänast valitsuse erakorralist istungit ajakirjanikele, et Euroopa Liidu positsioon oli tohi olla kantud ärategemise ja kättemaksuvaimust. Otsused tuleb Eesti valitsusjuhi hinnangul teha selliselt, et koostöö brittidega oleks võimalik ka tulevikus.

Rõivas rõhutas, et Suurbritannia jääb oluliseks partneriks ja seda nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka julgeolekualaselt.

Euroopa Ülemkogult loodab Rõivas saada Suurbritannia peaministrilt David Cameronilt vastuse, kas britid kavatsevad 2017. aastal EL-i eesistumisest loobuda või mitte. Sellest oleneb, kas Eesti eelistumise aeg tõstetakse ettepoole.

"Küllap leiame mõistliku lahenduse. EL ei saa juhtimata jääda. Eesti peab olema valmis vajaduselt paindlik olema," märkis Rõivas.

Referendumi kohaselt toetas Ühendkuningriigi lahkumist EL-ist 51,9 protsenti valijatest, samas pooldas EL-i jäämist 48,1 protsenti.

EL-ist lahkumise poolt oli 17,4 miljonit ning EL-i jäämise poolt 16,1 miljonit inimest.

Referendumil osales 33,6 miljonit ehk 72,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Toimetaja: Greete Palmiste



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: