Kolm haiglat sõlmisid Narvas täisväärtusliku arstiabi jätkamiseks koostöölepingu ({{commentsTotal}})

{{1467031719000 | amCalendar}}

Ida-Viru keskhaigla, Narva haigla ja Tartu Ülikooli kliinikum sõlmisid täna koostööleppe, millega kindlustatakse ambulatoorne arstiabi Narva haiglas 2030. aastani. Leping lähtub haigekassa soovitustest erinevalt meditsiinilisest loogikast ja patsientide huvidest, mitte geograafilise kättesaadavuse põhimõttest.

Koostöölepe tähendab seda, et haiglad vaatavad ise, kuidas ratsionaalselt ja konkurentsi vältides meditsiiniturgu omavahel jagada, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Eriti tähtis on see Narva elanike jaoks. Olgugi, et siin-seal on kõlanud hirmujutte, ei kao meditsiini- ja arstiabi Narvast kuhugi, kinnitas Ida-Viru keskhaigla ülemarst Aime Keis. Alles jäävad haigla ja ambulatoorsed vastuvõtud.

"Inimesed ei pea sõitma 50 või 130 km. Elementaarseid tervishoiuteenuseid saab siin, Narvas," sõnas Keis.

Selge sõnum on ka see, et Eesti suuruselt kolmandasse linna jäävad nii sünnitusosakond kui ka lastearstid. Keisi sõnul saab Ida-Viru haiglates rääkida märkimisväärselt suurest sündivusest, mistõttu ei ole ka tema arvates mõttekas spekuleerida selle üle, kas 60 000 elanikuga linnas sünnitusabi ja lastearstid koondada või mitte. Järgmiseks 14 aastaks peaks need alles jääma.

Narva haigla juhatuse liige Olev Silland loetles veel mitmeid erialaarste, mis tänu koostööle Narvas tööd jätkavad.

"Loodame, et suudame seda lepingut ka haigekassale presenteerida, et meedikute sõna kuulda võetaks ja et lepingute tabelite mahte vaid Narva ja Ida-Viru keskhaigla vahel Exceli tabelite tasemel ei lahendata," lausus ta.

Ametnike loogika on kohati absurdne. Tuleb lähtuda meditsiinilisest loogikast ja ennekõike patsientide huvidest.

- Urmas Siigur, TÜ kliinikum

Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul suureneb koostöölepinguga kliinikumi teeninduspiirkond. Kuid põhjusi, miks Ida-Viru haiglaid aidata, on veelgi.

Näiteks tundub Siigurile, et ametnike loogika haiglate pakutavaid teenuseid eelarvestades on kohati absurdne. Seetõttu tuligi plaanimine enda õlule võtta. "Ei ole nii, et kui on üldhaigla, siis [peab olema] kaheksa ülderiala. Tuleb lähtuda meditsiinilisest loogikast ja ennekõike patsientide huvidest," selgitas Siigur.

"60 000 elanikuga linna haigla peab tagama hoopis midagi muud kui 6000 või 10 000 elanikuga linna haigla," lisas kliinikumi juht.

Koostööleping Ida-Viru keskhaigla, Narva haigla ja Tartu Ülikooli kliinikumi vahel kehtib 2030. aastani.

Toimetaja: Greete Palmiste



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: