Politsei: joobes bussijuhid on Eestis erand, mitte reegel ({{commentsTotal}})

Politseinikud tabasid eile Järvamaal toimunud puhumisoperatsiooni käigus kaks alkoholi tarvitanud reisibussi juhti, kellest üks osutus järelkontrollis siiski kaineks. Politsei rahustab, et joobes bussijuhid on Eestis siiski pigem erand kui reegel.

Eile hommikul jäi Tallinna-Tartu maanteel puhumisreidi käigus vahele Superbusi reisibussi juht, kel tuvastati joove. See ei jäänud aga viimaseks reisijaid transportinud bussiks, mille politsei liiklusest eemaldas, sest natukene hiljem tabas politsei Hansabussi juhi, kes andis esmasel testimisel positiivse tulemuse, kuid tõendusliku alkomeetriga ülekontrollimisel osutus siiski kaineks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Superbusi juhtkond otsustas juhtunust teada saades vahele jäänud juhi töölepingu lõpetada.

"Alkoholi suhtes kehtib ettevõttes nulltolerants ja selline käitumine ei ole mitte mingil viisil aktsepteeritav, mistõttu konkreetse juhiga on tööleping lõpetatud," kommenteeris Superbusi piirkonnajuht Jaan Mürk.

Tema sõnul viiakse Superbusis sageli läbi pistelisi kontrolle, mille hulka kuulub alkomeetrisse puhumine. Tulevikus plaanib firma kontrollide osakaalu suurendada.

Hansabussis on bussijuhtidele igal hommikul kainuskontroll, mille viib läbi bussifirma logistik või dispetšer.

Hansabussi Viljandi ja Võru regioonide juhataja Madis Lepp nentis, et inimlikku kontrolli võib paraku vigu sisse tulla. "Üks inimene ühel pool, teine inimene teisel pool - võib eksida. Alati saab ju kuskiltki, kui väga tarvis on, läbi lipsata," avaldas ta kahetsust.

Eestis on sel aastal liiklusest kõrvaldatud üle 3500 juhi, kellest vaid kümme on bussijuhid. Politsei manitseb, et iga joobes juht liikluses on liiast, kuid nendib, et bussijuhtide hulgas õnneks väga suuri probleeme pole.

"Kui istute reisibussi ja kahtlete bussijuhi tervislikus seisundis - on ta siis joobes või on tal võib-olla haigus -, siis kindlasti soovitan helistada numbrile 112 ja politseipatrull kontrollib vajadusel juhti," sõnas politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe.

Bussi osalusel on tänavu juhtunud 44 liiklusõnnetust. Nendes hukkus kolm ning sai vigastada 105 inimest.

Toimetaja: Greete Palmiste



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: