Vangidevahetuslepe Indiaga jõudis valitsusse ({{commentsTotal}})

Laevakaitsjad Indias.
Laevakaitsjad Indias. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Välisministeeriumist jõudis valitsusse eelnõu, millega kiidetakse heaks Eesti ja India vahel kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe sõlmimine.

Kokkuleppe eesmärk on sõlmida Eesti ja India Vabariigi vahel kahepoolne kokkulepe, mis käsitleb Eesti Vabariigi ja India Vabariigi vahel kohtulikult vabadusekaotusliku karistusega karistatud isikute üleandmist karistuse kandmiseks koduriiki, seisab eelnõu seletuskirjas.

Karistatud isik, kes peab olema vastuvõtva riigi kodanik, või tema esindaja võib kas üleandvale riigile või vastuvõtvale riigile esitada sooviavalduse üleandmiseks.

Kokkulepet saab rakendada vaid siis, kui täidetud on kokkuleppest tulenevad üleandmise tingimused ja üleandmisega on nõustunud karistatud isik, üleandev riik ja vastuvõttev riik.

Karistatud isiku üleandmisega seotud kulud kannab kokkuleppe kohaselt vastuvõttev riik, välja arvatud kulud, mis tekivad üksnes üleandva riigi territooriumil.

Kokkulepe allkirjastatakse esimesel võimalusel pärast eelnõu heakskiitmist.

Välisminister Marina Kaljurand ütles aprilli alguses riigikogus, et leping annab võimaluse, juhul kui laevakaitsjad loobuvad edasikaebamisest, rakendada kahepoolset lepingut ja tuua nad selle alusel Eestisse.

"Ma kinnitan veel kord, et see on välisministeeriumile prioriteetne teema, nii nagu ka valitsusele. Me tegeleme sellega poliitilisel tasandil ja inimlikul tasandil, Indias ja Euroopa Liidus ning teiste riikidega koostöös nii kaua, kui meie kodanikud pöörduvad tagasi kodumaale," ütles Kaljurand.

Eesti laevakaitsjad mõisteti 11. jaanuaril Indias viieks aastaks vangi. 14 Eesti laevakaitsja piraaditõrjelaeva pidas India rannavalve kinni 2013. aasta 11. oktoobril.

Kohalik politsei esitas kohtusse hagi, süüdistades AdvanForti laeval viibinud 35 meest, kelle hulka kuulusid peale eestlaste ka Briti ja Ukraina laevakaitsjad, illegaalse kütuse omamises, illegaalses India vetesse sisenemises ning illegaalses relvade sisseveos.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Nachum Ulanovsky ja ta kolleegid tegid katseid nahkhiirtega.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: