Ametnikud ja farmipidajad hoiavad pöialt, et seakatku levik piiri peaks ({{commentsTotal}})

Kui järgneva kolme kuu jooksul seakatk kodusigadele ei levi, võib Eesti lahti saada karmidest kolmanda tsooni piirangutest, sest septembri lõpus saab viimasest kodusea katkujuhtumist täis aasta. Viimase kahe nädala jooksul on aga seakatk hakanud metsades jälle kiiresti levima ning veterinaarameti kinnitusel on väga suur oht, et katk jõuab taas mõnda seafarmi.

Kui seafarmid on suutnud katku pikka aega vältida, siis metsades püsib katk vaatamata sellele, et jahimehed küttisid aastaga enam kui 32 000 metssiga ning ületasid riigi seatud kohustuse. Viimastel nädalatel on katku levik hoogu juurde saanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männili sõnul oli katku levik talvel piiratud - lokaalseid koldeid tekkis, kuid uusi juhte koldest kaugel ei leitud. Viimase kahe nädala jooksul on aga katku leviku kiirus peaaegu võrreldav eelmise aastaga.

"Ka siis hakkasid uued kolded tekkima just maikuus, levik toimus veel hiljem. Tõenäoliselt praegu hakkabki see protsess pihta," ennustas ta.

Suvekuudel on metssead rohkem liikvel ning inimesed satuvad rohkem nende liikumisteedele. Suureneb ka risk, et taud võib taas jõuda kodusigadeni. Viimati tuvastati seakasvatuses katkujuhtum mullu septembris. Kui aasta jooksul ühtegi puhangut pole, saab Eesti esitada Brüsselisse taotluse võtta maha karmid, eksporti piiravad kolmanda tsooni piirangud.

Puhanguoht jääb aastateks

Isegi siis, kui kõik läheb hästi, ei saa Eesti piirangutest lahti päevapealt. Euroopa Komisjon on kinnitanud, et ei hakka Eesti taotlust üle vaatama taudi kõrghooajal. Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul esitab Eesti taotluse alles siis, kui uusi juhtumeid 12 kuu jooksul lisandunud pole.

"Kuidas ja kui kiiresti Euroopa Komisjon seda taotlust menetleb, seda on hetkel raske öelda," märkis Kalda.

Ka siis, kui kolmanda tsooni piirangud kaovad, pole loomulikult välistatud, et need on varsti tagasi. Oht uuteks puhanguteks jääb aastateks.

Ka jahimehed hindavad, et katku kadumisest saab rääkida alles siis, kui viimane katkujuhtum on olnud kuue kuu eest. "Me jahimeestena tahame, et tuleks jälle aeg, kui metssigu saab küttida mõistikult ja et katk oleks Eestist läinud," sõnas Eesti jahimeeste seltsi president Margus Puust ning lisas, et mõistab praeguseid piiranguid.

Hiljuti sai kolmanda tsooni piirangust välja Poola. Olev Kalda sõnul oli neil siiski jaanipäeva paiku farmis uus katkupuhang. "[Puhang polnud] väga suur, aga see tähendab siiski täiendavaid piiranguid ja näitab seda, et ka riik, kus tegelikult on suur kogemus, ei suudetud seda eemal hoida."

Toimetaja: Greete Palmiste



PIKK INTERVJUU
Mart Helme

Mart Helme: EKRE on valmis valitsusse minema

Alljärgnev ei ole nõrganärvilistele. Populaarsuselt kolmanda parlamendierakonna, EKRE esimees Mart Helme annab tihedate valangutega sõnatuld ja tundub, et tema padrunilint ei saa kunagi tühjaks. Ajakirjanik Toomas Sildam küsib, kuulab ja üritab aegajalt vaielda.

"Foorum".

Krista Aru "Foorumis": Reinsalu vabandus on pealesunnitud

Vabaerakonna liige Krista Aru ütles ETV saates "Foorum", et justiitsminister Urmas Reinsalu ei suuda tunnistada, et ta on eksinud. Aru hinnangul oli Reinsalu vabandus oma sõnakasutuse pärast pealesunnitud. Teisipäevane "Foorum" küsis, kas õhus on valitsuskriis?

uudised
Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: