ERR Brüsselis | Rõivas: Brexiti pooldajad on ise näidanud, et lahkumist pole mõtet toetada ({{commentsTotal}})

Sellal, kui ei ole veel selge, mida britid tuleva aasta eesistumise osas otsustavad, on peaminister Taavi Rõivase sõnul selgelt näha, et Brexit ei ole olnud õnnestunud näide, mida euroseptikud oma kampaanias kasutada saaks. Eesti ootab brittidelt kaalutletud, kuid mitte kiirustatud otsustamist.

"Arvan, et briti populistliku kaalutlusega poliitikud on ise teinud kõik selleks, et teiste riikide valijad lahkumismeeleolusid toetaks," kommenteeris Rõivas ERR-ile enne 28. juuni Euroopa Ülemkogu peaministrite õhtusööki.

See, et britid on Brexiti hääletuse järel vaid mõne päevaga kaotanud raha rohkem kui nad mõnekümne aasta vältel euroliitu panustaks, on vaid esimene märk sellest, et euroskeptikutel ei ole võimalik Suurbritannia lahkumist tuua teistele riikidele eeskujuks.

Rõivas tõi näiteks, et kokku on vajunud ka lahkumise kampaania korraldajate loodud õhulossid lubadusest, et muidu euroliitu maksud raha paigutatakse Suurbritannia tervishoiusüsteemi. Tegelikkuses ei ole seda lubadust ilmselt võimalik nii lihtsalt täita ja lubajad on öeldust taganenud.

Eesti ootab brittidelt nädalate jooksul vastust

"Eesistumine iseenesest on suur väljakutse. Kui peame eesistumise aega muutma, on see loomulikult veelgi suurem väljakutse ning peame seda teadma võimalikult varakult," kommenteeris peaminister Taavi Rõivas ERR-ile.

Valitsusjuhtide arutelus on olukord rahulik ja kaalutletud. "Arvan, et see on ka õige ja me ei peaks sundima Suurbritanniat väga kiiresti ja rutates avaldusi esitama," arvas Rõivas.

Sellega liigitub Eesti samasse leeri näiteks Rootsi ja Saksamaaga, kes on teinud sarnase avalduse. "Tagame, et läbirääkimisi ei peeta kirsside noppimise põhimõttel. See, kes tahab lahkuda, ei saa eeldada, et kõik kohustused kõrvaldatakse, kuid eelised jäävad alles," lausus Merkel varem.

Niisamuti ei tohiks Rõivase hinnangul Suurbritanniat euroliidust kaugele lükata: "See oleks põhimõtteliselt lühinägelik ja vale."

Ülemkogu jätkub veel

Euroopa valitsusjuhid kogunesid täna õhtul Brüsselis Ülemkogule, et kuulata Suurbritannia peaministri David Cameroni sõnumit, millal kavatseb riik alustada lahkumisprotseduuri. "Selgitan neile, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust, kuid tahan, et see protsess oleks nii konstruktiivne kui võimalik. Loodan, et tulemus on nii konstruktiivne kui võimalik, sest kuigi lahkume EL-ist, ei saa me Euroopale selga pöörata," lausus Cameron

Euroopa liidrid on avaldanud survet alustada Lissaboni 50. artikli alusel protseduuri nii kiiresti kui võimalik. Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk rõhutas, et Euroopa Liit on lahkumiseks valmis.

"Euroopa on valmis lahutusprotsessi alustama isegi täna, kuid ilma erilise entusiasmita. See ei ole stsenaarium, millest unistasime. Meil on täpsed protseduurid. Meil on tööplaan olemas, kuid rõhutan, et ilma Suurbritannia märguandeta ei alusta meie mingeid läbirääkimisi lahkumisprotsessi või tuleviku suhete üle," kinnitas Tusk taaskord.

Ülemkogu esimesel poolel räägiti ERR-i korrespondendi Johannes Tralla sõnul kõigest muust kui Brexitist. Esimese päeva lõpuks koostati seitsme lehekülje pikkune kokkuvõte, mis katab arutatud teemasid nagu migratsioon, majanduskasv, konkurentsivõime. "Kõik kahtlemata põletavad ja olulised teemad, mis on Euroopa avalikkust viimased aastad," sõnas ta.

Riigijuhtide ühisel õhtusöögil võib aga kindel olla, et eelmainitud teemad jutuks ei tule, sest arutatakse seda, mis saab edasi Suurbritanniast.

Mitmed riigid tõid kohtumisele kaasa ettepanekuid, kuidas nende arvates peaks Suurbritanna ja Euroopa Liidu lahutusega käituma. Näiteks Poola on ette valmistanud nimekirja, kuidas viia läbi Euroopa Liidu reform, mille ühe sammuna oodatakse Jean-Claude Junckeri ja Donald Tuski tagasiastumist.

Õhtusöögil alanud arutelud kestavad ilmselt varajaste hommikutundideni.

Europarlamendis peeti erakorraline istung: poliitikud esinesid kirglikult

Euroopa Parlament kutsus aga üles tühistama enne Eestit toimuvat Suurbritannia eesistumist Euroopa Liidus. Erakorralisel istungil 395 saadikut toetas ja 200 oli vastu resolutsioonile, milles ärgitatakse Suurbritanniat kiirustamisele sammudega Euroopa Liidust välja astumiseks. Samas rõhutasid saadikud vajadust alustada reforme Euroopa liidu lähendamiseks oma kodanikele.

Euroopa Parlamendi erakorraline istung kiskus erakordselt tuliseks ning sõnumid olid teravad. Endine Belgia peaminister Guy Verhofstadt ei hoidnud end tagasi ning kutsus kiiresti lõpetama ebakindlust, mille on loonud briti peaministri David Cameroni otsus venitada lahkumisprotseduuri alustamisega.

Samas süüdistas ta Euroopa Komisjoni kriisidele aeglases reageerimises, mille lõpetamiseks oleks vaja kuulata inimesi ja luua riikideüleseid ühendusi. Mitte referendumi tulemus, vaid sellele eelnenud hirmu õhkkonna loomine oli Verhofstadti sõnul kõige šokeerivam.

"See on see hirmu ja negatiivsuse õhkkond, mis on loodud. See on kõige šokeerivam, mis Suurbritannias juhtus, ja mitte inimeste valik. Nende valik on demokraatia. Täna näeme selle tulemust. Mitu miljardit kaotatud aktsiaturgudel. Naelsterlingi dramaatiline kukkumine ja see kukub ajal, mil teie räägite, härra Farage. Oodake natukene," lausus Verhofstadt.

Suurbritannia iseseisvuspartei liider Nigel Farage kutsus aga saadikuid tuletama meelde, et enne referendumit naerdi mõtte peale, et saareriik võiks ühendusest lahkuda. Lisades, et praegu on Euroopa Liit kui poliitiline projekt eitamisfaasis.

"See on viimane kord, kui teie siin plaksutate. Ja teatud määral olen üllatunud, et te ikka siin olete. Te võitlesite lahkumise nimel, britid hääletasid selle poolt. Miks te siin olete?"

- Juncker europarlamendi ees Farage'ile

"Suurbritannia jääb teie sõbraks. Me jätkame kaubavahetust, teeme koostööd ja oleme teie parimad sõbrad maailmas. Kuid et seda teha, olge mõistlikud ja lubage meil minema minna ja järgida meie globaalseid ambitsioone ja tulevikku," ütles Farage europarlamendile.

Enne kui saadikud hakkasid resolutsiooni arutama ja muutmisettepanekuid tegema, oli kummaline hetk, kui Euroopa Komisjoni president Juncker kohtus Farage'iga, et talle sõbraliku vestluse järel väike põsesuudlus anda. Kõnes oli ta palju järsem:

"See on viimane kord, kui teie siin plaksutate. Ja teatud määral olen üllatunud, et te ikka siin olete. Te võitlesite lahkumise nimel, britid hääletasid selle poolt. Miks te siin olete?"

Šotimaalt valitud Alyn Smith aga palus saadikutel rahulikuks jääda ning mitte nõuda kohest lahkumist. Ta tuletas meelde, et põhja-Iirlased, londonlased ja šotlased ei hääletanud brexiti poolt.

"Palun hoidke meeles, et Šotimaa ei vedanud teid alt. Seega anun teid: ärge vedage Šotimaad alt," deklareeris Smith.

Toimetaja: Tarmo Maiberg, Johannes Tralla, Greete Palmiste



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: