Türgi võimud: Istanbuli suitsiiditerroristid olid pärit Venemaalt, Usbekistanist ja Kõrgõzstanist ({{commentsTotal}})

{{1467288649000 | amCalendar}}

Türgi võimud teatasid, et kolm enesetaputerroristi, kes korraldasid üleeile õhtul Istanbuli lennujaamas ohvriterohke rünnaku, olid pärit Venemaalt, Usbekistanist ja Kõrgõzstanist.

Vene kodanikust terrorist oli anonüümse allika teatel tõenäoliselt tšetšeeni päritolu Ahmed Tšatajev, kes tegeles peamiselt ISIS-ele uute liikmete värbamisega, vahendasid Reuters ja "Aktuaalne kaamera".

Alguses tule avanud ja hiljem end õhku lasknud terroristidel õnnestus tappa 43 inimest. Vigastada sai rohkem kui 200 inimest.

Türgi politsei on juhtumitega seotud haarangute käigus pidanud kinni 13 inimest, kellest kolm on välisriikide kodanikud. Kokku on Istanbulis reide läbi viidud 16 erinevas kohas.

Praeguseks kogutud tõendite põhjal usuvad uurimisorganid, et rünnaku korraldas äärmusrühmitus ISIS, rääkis siseminister Efkan Ala. Samas pole ISIS juhtunu eest veel ametlikult vastutust võtnud.

Opositsioonipoliitikuid häirib valitsuse püüd toimunust mitte rääkida ning hoida kogu teema Türgi enda ajakirjanduses alakajastatuna. Samuti keeldus valitsus juurdluse algatamisest parlamendi tasemel. Need meetmed on pannud paljusid parlamendiliikmeid uskuma mitmesuguseid vandenõuteooriaid.

"Eksisteerib ideoloogiline side Õigluse ja Arengu Partei ning ISIS-e vahel. See on peamine põhjus, miks parlamendijuurdlust ei alustatud," arvas Vabariiklaste Rahvapartei esimees Kemal Kilicdaroglu.

Siseministri sõnul on rünnakus hukkunute arv kerkinud tänaseks 43 inimeseni, kellest 19 on välismaalased. Eile rääkisid Türgi ametnikud 13 välismaalasest hukkunust. Eesti välisministeeriumi andmetel Eesti kodanikke hukkunute või viga saanud inimeste hulgas ei olnud.

Atatürgi nimeline lennujaam on Londoni Heathrow' ja Pariisi Charles de Gaulle'i järel teenindusvõimelt suuruselt kolmas lennujaam Euroopas. Üleeile õhtul kell 21.50 toimunud terroriakt oli käesoleva aasta kõige ohvriterohkem rünnak Türgis.

Toimetaja: Laur Viirand



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: