Pimedate ühingu hinnangul on töövõimereformi kitsaskoht puudulik koolitussüsteem ({{commentsTotal}})

Töövõimetuspensionäride seas on segadust tekitanud 1. juulil käivituv töövõimereformi järgmine etapp. Põhja-Eesti pimedate ühingu juhatuse liikme Artur Räpi hinnangul on reformi oluline kitsaskoht puudulik koolitussüsteem.

Artur Räpp töötab erivajadustega inimestele abivahendeid müüvas ettevõttes konsultandina. Kuna ta ei näe, on arvuti ekraanilugeja tema jaoks hädavajalik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ilma ma ei saaks üldse. Minu puhul ei tule kõne allagi, et ma mingil muul moel saaksin arvutit kasutada, kui seda programmi ei oleks," ütles ta.

Juulist käivituv töövõimereformi teine etapp puudutab peamiselt uusi töövõime hindamise taotlejaid, kuid hirme on tekkinud ka seniste töövõimetuspensionäride seas.

"Mõni inimene on väga veendunud, et ta hakkab nüüd saama ainult 180 eurot kuus. Neid hirme on üsna palju ja kõigil on segadus. Ma isegi sain alles pool tundi tagasi teada, et mul on üldse tööhõivereformist midagigi võita," rääkis Räpp.

Nüüd saab ta taotleda näiteks erikoolitusi lisaoskuste õppimiseks. Siin on aga tema sõnul oluline kitsaskoht - kuigi maailmas on palju pimedatele sobivaid ameteid, ei ole Eestis vajalikke koolitusi.

"Kui inimene jääb näiteks 30-aastaselt pimedaks ja ta ülikooli minna ei taha, kuhu saab pimedana sisse astuda, siis saad praegusel hetkel minna praktiliselt ainult massööriks. Aga kui inimene näiteks oma tervise tõttu või ta ei ole füüsiliselt nii tugev või ei taha massööriks minna, siis meil ühtki teist sellist ala polegi, mida saab inimesele öelda, et õpi see ära ja sul on amet olemas, sul on lootus," selgitas Räpp.

Pimedatele sobivad ametid on tema sõnul näiteks telefonitöö ja transkribeerimine ehk helilindilt kõne tekstiks trükkimine. Kuid ka nende ametite jaoks on kõigepealt tarvis õppida.

Toimetaja: Merili Nael



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: