ERR Moskvas: liberaaldemokraadid loodavad võita majandusega rahulolematute hääli ({{commentsTotal}})

Venemaa sügisel toimuvate duumavalimiste eel peetakse parteide kongresse. Liberaaldemokraatlik Partei loodab võita Venemaa majandusega rahulolematute hääli ja tõestada end kui tõelist opositsiooniparteid.

Liberaaldemokraatliku Partei liider Vladimir Žirinovski ei esitanud oma tund aega kestnud kõnes nägemust, milline võiks Venemaa tulevikus olla, kuid rõhutas enamjaolt seda, et just liberaaldemokraadid on ainus tõeline opositsioonipartei, kes ei järgi Kremli juhtnööre, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Liberaaldemokraatide loosung selles valimiskampaanias on "Aitab venelaste alandamisest!". Vladimir Žirinovski on võib-olla ainus Vene poliitik, kelle jaoks venelased ei ela ainult Venemaal.

"Ma väga loodan meie kaasmaalaste hääletamisele, kellel on Vene passid ja kes on Venemaa kodanikud. Ainult meie toetame teid! Eesti - see on Tallinn ja Pärnu. Kõik muu - Narva, Kohtla-Järve ja muud - seal elavad venelased, seal ehitati vene linnad, seal ei olnud mitte kui midagi. Tallinn - see on Reval, Tartu - see on Jurjev. Taastagem vene nimed!" rääkis Žirinovski.

Liberaaldemokratlik Partei on täna Venemaal soliidne ja tunnustatud poliitiline jõud.

"Žirinovski impeeriumimeelne hämmastav retoorika on muutunud praeguseks täiesti tavaliseks. 1990. aastatel pani ta kartma, 2000. aastatel tekitas paljudes jälkustunde, aga praegu see on peavoolu järgimine, mida venemaalased näevad ka televiisorist. Dmitri Kisseljovi retoorika eristub väga vähe Žirinovski retoorikast. Aga Dmitri Kisseljov on riikliku telekanali vaatleja," rääkis poliitilise konjunktuuri keskuse asedirektor Aleksei Makarkin.

Eelmistel duumavalimistel said liberaaldemokraadid peaaegu 12 protsenti häältest, mis tagas neile 53 kohta 450-liikmelises Vene parlamendis. Praegu on Vladimir Žirinovski parteil šanss võita enda poole elatustaseme langemise pärast rahuolematuid inimesi ja saavutada parem tulemus.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: