Harjumaa viis omavalitsust asusid ühinemiskõnelusi pidama ({{commentsTotal}})

Nõva vald on üks läbirääkijatest.
Nõva vald on üks läbirääkijatest. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Neli Harju valda, Paldiski linn ja Läänemaa Nõva on alustanud ühimisläbirääkimisi - kui kõik läheb plaanipäraselt, moodustub aastavahetuseks Harjumaal 13 100 elanikuga ning 815 ruutkilomeetrit suur omavalitsus.

21. juunil toimus viie omavalitsuse ehk Padise, Vasalemma, Nõva ja Keila valla ning Paldiski linna esindajate kohtumine. Sellel osalesid ka ühinemiskonsultandid Georg Sootla ja Kesten Kattai. Keila vallavanema Jaan Alveri kinnitusel on alanud ametlikud läbirääkimised, kirjutab Harju Elu.

"Kõikide osalevate omavalitsuste esindajad väljendasid valmisolekut lähtuvalt Keila valla ettepanekust läbirääkimistesse asuda ja neid jätkata,” ütles Alver.

Esimesel kokkusaamisel peatusid osapooled põgusalt ka omapoolsetel tingimustel. Samuti andsid konsultandid ülevaate eelseisvast protsessist ja ajaplaanist, kirjutab Harju Elu.

Ühinemisotsuseni tahetakse jõuda aastavahetuseks.“Tegemist on täiesti realistliku ajaplaaniga. See omakorda tähendab, et edasised kokkusaamised toimuvad tihedalt – sisuliselt korra kahe nädala, vajadusel isegi nädala tagant. Tiheda ajagraafiku tõttu erinevaid komisjone moodustama ei hakata ning kasutatakse vajadusel töörühmasid,” ütles vallajuht.

Ta lisas, et uues omavalitsuses on võimatu koheselt ideaalset juhtimismudelit juurutada. Seetõttu võiks esimesed kolm aastat olla Alveri arvates üleminekuaeg.

Alles neljandal aastal rakenduks tegevusse vähendatud ühtne struktuur. “Eks detailid selguvadki lähema kahe kuu jooksul. Nii nagu konsultandid mainisid, on siingi ühinemispiirkonnas tegemist täpselt samade kartustega nagu mujal Eestis. Olgu jutt siis võimu kaugenemisest, teenuste kadumisest või võõraste kohustuste ülekandumisest,” ütles Alver.

Kindlasti on arutelu all sobiva keskuse asukoht.

“Hetkel on näha, et valitseb ühinemise tahe ehk uue omavalitsuse loomine. Sundliitmist valitsuse poolt me ei aruta,” rääkis Alver.

Lääne-Harju ja Läänemaa omavalitsuste ühinemistee algas mullu septembris. Siis tegi Padise ühinemisettepaneku Nõvale ja Vasalemmale. Kolme peale jääb aga valdadel 5000 elanikust veidi puudu. Jaanuaris tegi Paldiski omakorda ühinemisettepaneku Padisele, kuid omavalitsustel puudub omavaheline maismaapiir. Märtsi viimasel päeval aga kutsus Keila vald endaga ühinema Keila, Vasalemma, Padise ja Nõva valdas ning Keila ja Paldiski linna.

Lõpptulemusena oleks moodustatud 23 000 elanikuga omavalitsus. Keila linn keeldus mais ühinemisarutlustes osalemast. Küll taotleb linn enda koosseisu mõnda naabrite alevikku ja küla.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: