Slovakkiast sai EL-i eesistujariik, eesmärgiks on võimureformid
Tänasest saab Euroopa Liidu eesistujariigiks Slovakkia. Bratislava kinnitusel on neil ühenduse juhtimiseks olemas "positiivne agenda" ja ambitsioon muuta EL-i seniseid võimusuhteid. Viimast peetakse eriti oluliseks seoses äsjase Briti referendumiga.
Hoolimata sellest, et Slovakkia valitsus on viimasel ajal vaidlemas Euroopa Komisjoni ja mõne liikmesriigiga näiteks põgenikekvootide pärast, otsitakse eesistujariigiks olles "konstruktiivset arutelu", vahendas EUobserver peaminister Robert Fico sõnu Bratislavas toimunud pressikonverentsil.
Valitsusjuht kinnitas, et kavas on keskenduda "positiivsele agendale, mitte teemadele, mis meid eristavad".
Migratsioonist kujuneb üks peamisi küsimusi
Fico sõnul migratsioon kindlasti üheks oluliseks teemaks eesistumise ajal ning et EL peab selles vallas edu saavutamiseks oma senise poliitika üle vaatama. Slovakkia peaminister toonitas, et suurem osa eurooplastest pole praegu rahul Euroopa migratsioonipoliitikaga ja Slovakkia ülesandeks olekski luua foorum, kus liikmesriigid saaksid Komisjoni ettepanekuid arutada.
"Me peame keskenduma mehhanismidele, mis töötavad, mitte neile, mis seda ei tee," lisas ta vihjates EL-i programmile, mille alusel põgenikke kvootide alusel liikmesriikide vahel jaotatakse.
Briti referendumist on saamas ka uue töökorralduse proovikivi
Briti referendum ja selle tulemus on paratamatult lisanud veel ühe suure küsimuse Slovakkia eesistumisperioodi kavva.
16. septembril toimub just nimelt Bratislavas mitteametlik tippkohtumine 27 järele jääva liikmesriigi vahel, et nn Brexiti tagajärgi arutada. Kuigi tegu on mitteametliku üldkoguga, on see pärast 2000. aastat esimene tippkohtumine, mis leiab aset mujal kui Brüsselis.
Küsimusele, miks riigijuhid kohtuvad Brüsseli asemel Slovakkia pealinnas, vastas Fico, et "Brüsselil on Euroopas halb maine".
Fico ütles, et Slovakkial on suured lootused selle tippkohtumise suhtes, sest see algatab protsessi, kus kõik 27 liikmesriiki saavad oma arvamuse välja öelda. "Euroopa tuleviku jaoks olulisi otsuseid ei saa vastu võtta väikese grupi liikmesriikide poolt," vihjas ta äsja aset leidnud EL-i asutajariikide välisministrite kohtumisele.
Nüüdsest peab otsustel olema seega ka uuemate liikmesriikide heakskiit. "On viimane aeg tunnistada, et nendel riikidel on muudatuste läbiviimisel unikaalne kogemus," lausus Fico ja avaldas lootust, et sellisest 27 riigi formaadist saab tulevikus tavapärane töötamisviis.
"Kodanikud ei ela institutsioonides, vaid liikmesriikides"
Välisminister Miroslav Lajcak rääkis omakorda, et Slovakkia eesmärgiks on muuta Euroopa Liidu institutsioonide võimuvahekordi. "Kodanikud ei ela institutsioonides, nad elavad liikmesriikides," selgitas ta.
Seega peavad tema sõnul ka liikmesriigid olema juhtrollis ning Euroopa Liidu administratsiooni ülesandeks on tagada, et poleks vastuolusid poliitiliste otsuste ja nende rakendamise vahel.
Võimu suunamist Euroopa Komisjonist pigem liikmesriikidele ehk Euroopa Ülemkogule on ka varem peetud Visegradi riikide üheks peamiseks poliitiliseks eesmärgiks Euroopa Liidus.
Samas märkis Lajcak, et konkurents ja võimuvõitlus EL-i institutsioonide vahel oleks viimane asi, mida ta näha tahaks.
Toimetaja: Laur Viirand