Kahes seafarmis avastati taas sigade Aafrika katk
Veterinaar- ja toiduamet tuvastas Jõgevamaal ja Põltsamaal asuvates kodumajapidamises sigade Aafrika katku. Taudipunktides on kehtestatud karantiin, sead hukatakse ning seejärel loomakasvatushoone desinfitseeritakse. Viimane seakatku juhtum tuvastati Eestis septembris.
"Loomade nakatumise täpsem põhjus selgub täiendava uurimise käigus," ütles ameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Jõgevamaal asuvas farmis oli kuus siga tegemist oli alates 2015. aasta septembrist esimese juhtumiga, kus sigade Aafrika katk diagnoositakse kodusigadel.
Loomatervishoiu büroo juhataja Ainike Nõmmisto ütles päeval ameti korraldatud pressikonverentsil, et taudipunkti ümber on kehtestatud kolmekilomeetrine ohustatud tsoon, mille ümber on veel omakorda 10 kilomeetrine järelevalvetsoon. Nõmmisto sõnul käiakse kolmekilomeetrine tsoon läbi esimeses järjekorras, kontrollitakse majapidamisi.
"Sellel alal on väikseid seapidajaid neli ettevõtet. Need käiakse läbi ja vaadatakse eelkõige, kas sead on sees," lausus Nõmmisto.
Kui majapidamisest leitakse sead, siis tehakse kindlaks nende arv, tervislik seisund ning võetakse vereproovid.
Päeva jooksul teatas amet ka teisest, seitsme seaga seakatkufarmist, mis asub Põltsamaal. Taudipunkti ümber on kehtestatud ohustatud ja järelevalvetsoon, mille piirkonda jäävad kaks farmi Viljandi maakonnast. "Kontrollime need seafarmid üle ning võtame proovid sigade Aafrika katkule," ütles Kalda.
Taudipunktide territooriumile tohivad siseneda ainult veterinaar- ja toiduameti poolt volitatud isikud," lisas Kalda.
"Tuletan veelkord kõikidele seakasvatajatele meelde, et meie regioonis on lähikuudel seakatkuohu kõrghooaeg. Kodusigadel on diagnoositud seakatku juba nii Poolas kui ka Leedus," rääkis Kalda.
Ta lisas, et ainus viis seakatku leviku vältimiseks on seakasvatustes on ülim ettevaatlikkus ja väga range bioohutusnõuete järgimine.
Epidemioloogilise uuringu käigus selgitatakse, kuidas haigusetekitaja farmidesse pääses. Farme on varem kontrollitud ning bioohutusnõuded olid farmides täidetud.
Aafrika seakatku tõttu kuus siga kaotanud Tõrve küla talunik Airi Külvet ütles "Aktuaalsele kaamerale", et järgis ettekirjutatud bioohutusnõudeid väga suure hoolega. "Ma rajasin uhke tara, desobarjäärid, bioohutuskava. Kõik on läbi mõeldud - kust sööt tuleb, kus seda hoitakse," selgitas ta.
Jõgevamaal tuvastatud Aafrika seakatku juhtum seab kahtluse alla Euroopa Komisjoni kehtestatud piirangutsoonide tühistamise.
"Kindlasti ei saa me kehtivate normide kohaselt neid piiranguid, mis on kehtestatud erinevatele tsoonidele, kehtetuks tunnistada konkreetses piirkonnas. Kas see on võimalik näiteks lõunapoolsetes maaakondades ja piirkondades, on riski hindamise küsimus," rääkis Olev Kalda.
Eelmise suve puhangute tõttu hukati Nõmmisto sõnul üle 22 000 sea.
Taust
Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael