Plekimõlkimiste fikseerimine võib tulevikus jääda erafirmadele ({{commentsTotal}})

Õnnetuses, kus inimesed viga ei saa ning juhid kokkuleppele ei jõua, tuleb keegi kohale kutsuda. Kes, selles on politsei ja kindlustusseltsid eri meelt.
Õnnetuses, kus inimesed viga ei saa ning juhid kokkuleppele ei jõua, tuleb keegi kohale kutsuda. Kes, selles on politsei ja kindlustusseltsid eri meelt. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigireformi kava pakub välja, et plekimõlkimiste fikseerimine võiks tulevikus jääda eraettevõtete ülesandeks, sest pole arukas, et sellega tegelevad relvastatud politseinikud.

Riigihalduse minister Arto Aas tõi välja, et aastas toimub ligi 3000 plekimõlkimist ning pole mõistlik, kui relvastatud ja väljaõpetatud politseinik peab esiteks tund aega ummikus istuma ja siis mõõdulindiga õnnetuspaigal askeldama.

"Politseil on vaja aega tõsiste asjadega tegelemiseks, mitte plekimõlkimisteks," kinnitas Aas. Ta lisas, et eraettevõtetele jääks vaid selliste õnnetustega tegelemine, kus keegi pole kannatada saanud.

Esialgu on tegu vaid ettepanekuga, otsust veel pole. See ja veel mitmed teised ettepanekud on kirjas äsja valminud ligi 700-leheküljelises riigi ülesannete analüüsis, mille koostamine oli üks osa riigireformist.

"Meil on väikeses Eesti riigis ikkagi veel päris palju dubleerimist ja killustatust. /.../ Tsentraliseerimise ja ametite ühendamise vajadust näeme me mitmes valdkonnas," kinnitas täna ajakirjanikele analüüsi tutvustanud Aas.

Ühe näitena tõi ta välja ka sihtasutuse Innove alla kuuluvad Rajaleidja keskused, mis pakuvad karjäärinõustamise teenust. Samas pakub sarnast teenust ka töötukassa.

Aas tõi välja, et Haapsalu linnas on kolm järjestikust maja, kus kolm riigiasutust - Rajaleidja, töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet - pakuvad kõik karjäärinõustamise teenust. Ministri sõnul tasuks kaaluda, kas Rajaleidja üksused saaks siduda kokku töötukassaga.

Eile tutvustas Aas riigireformi kava ka valitsusele ning täna kinntas ta, et enamiku plaanide osas on erakondadel üksmeel ning takustusi ei tohiks tulla. Kümnest valdkonnast kaks-kolm vajavad tema sõnul siiski veel poliitilist debatti.

Üheks selliseks teemaks on maavalitsuste kaotamine. Kava järgi sulgeks maavalitsused uksed ning nende asemele tuleks üks regionaalamet. Samuti pole täielikku üksmeelt plaani osas koondada ühte üksusesse eurovahendite jagamisega tegelevad asutused.

Aasa sõnul ei ole praegu võimalik öelda, kui paljud inimesed kavandatavate ümberkorralduste töö kaotavad, kuid valitsus on seadnud eesmärgiks vähendada nelja aastaga riigipalgaliste arvu 3000 võrra. Ta lisas aga, et edasine riigipalgaliste vähendamine peakski tulema eeskätt struktuursete muutuste kaudu.

Toimetaja: Oliver Kahu



"Foorum".

Krista Aru "Foorumis": Reinsalu vabandus on pealesunnitud

Vabaerakonna liige Krista Aru ütles ETV saates "Foorum", et justiitsminister Urmas Reinsalu ei suuda tunnistada, et ta on eksinud. Aru hinnangul oli Reinsalu vabandus oma sõnakasutuse pärast pealesunnitud. Teisipäevane "Foorum" küsis, kas õhus on valitsuskriis?

uudised
Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: