Austria kõrgeim kohus tühistas eelmisel kuul toimunud presidendivalimiste tulemuse
Austria konstitutsioonikohus tühistas maikuus korraldatud presidendivalimiste tulemuse, mille kohaselt kaotas paremäärmuslasest kandidaat Norbert Hofer napilt sõltumatule kandidaadile Alexander van der Bellenile.
Otsus tähendab seda, et presidendivalimised korraldatakse uuesti, vahendasid BBC, Reuters ja "Aktuaalne kaamera".
Kohtu kinnitusel lähtuti otsuse langetamisel otseselt presidendivalimiste suhtes kehtestatud rangetest reeglitest ning tunnistajate poolt antud ütlusest, mille kohaselt esines häälte kokku lugemisel ja posti teel antud häälte menetlemisel ebakorrapärasusi.
Austria juhid kinnitavad, et tegu ei olnud valimispettusega ning pigem näitab kohtuotsus, et riigi demokraatia on tugev.
"Ma tahan rõhutada, et sellesse kohtuotsusesse ei tohiks suhtuda emotsionaalselt ja kahtlustavalt, vaid see näitab, et meie demokraatia on tugev ja toimib hästi. Ma tahan lühikest kampaaniat, emotsioonideta kampaaniat," ütles Austria kantsler Christian Kern.
"Oluline on öelda, et see ei olnud petturlus, vaid reeglitesse suhtuti liiga vabalt. Sellist asja ei saa me lubada," sõnas Austria asekantsler Reinhold Mitterlehner.
Pärast tänast kohtuotsust täidab tagasi astuva presidendi Heinz Fischeri ülesandeid kolm parlamendisaadikut, kellest üks on kusjuures kandidaat Hofer ise.
Korduvalimised korraldatakse tõenäoliselt septembris või oktoobris.
Määravaks osutusid posti teel antud hääled
Roheliste endine juht Alexander van der Bellen võitis 22. mail toimunud presidendivalimiste teises voorus napilt Austria Vabaduspartei (FPÖ) kandidaati Norbert Hoferit. Van der Bellen kogus 50,3 ja Hofer 49,7 protsenti häältest. Vahe oli vaid 31 026 häält ning määravateks osutusid posti teel antud hääled.
Paremäärmuslikuks erakonnaks peetud FPÖ esimees Heinz-Christian Strache teatas kohe pärast valimisi, et partei nõuab presidendivalimiste uuesti korraldamist, ning väitis, et partei on saanud hulgaliselt teateid valimisprotseduuri rikkumiste kohta.
Kuigi Hofer esindab Vabaduspartei nn mõõdukamat tiiba, oli tema valimisplatvorm siiski rõhutatult Euroopa Liidu ja senise migratsioonipoliitika vastu suunatud.
Austrias on presidendiamet üsnagi tseremoniaalne. Samas on presidendil õigus saata laiali parlamendi alamkoda ehk riiginõukogu ja algatada üldvalimisi.
Rohelistel pole Austria poliitilisel maastikul eriti mõjuvõimsat kohta, kuid valimiste teises voorus asusid Alexander van der Bellenit toetama kõik jõud, kes ei soovinud, et Austriast saaks Euroopa Liidu esimene paremäärmuslasest presidendiga riik.
Alexander von der Bellen on Eestiga lähedalt seotud
Alexander Van der Belleni Pihkvas elanud vanavanemad põgenesid 1919. aastal lastega bolševike eest Eestisse. Tema isa Aleksander sai 1934. aastal Eesti kodakondsuse. 1941. aastal asus ta koos oma teise abikaasa, eestlanna Alma Sieboldiga ümber Saksamaale. Saksa põgenikelaagrist jõudsid nad lõpuks Viini, kus sündis nende poeg Alexander. Viinile läheneva Punaarmee eest põgenes perekond Lääne-Austriasse Tirooli maakonda Kaunertali, kus Alexander üles kasvas.
Toimetaja: Laur Viirand