Enamik progressiivsed pensionifonde on tänavu jäänud miinusesse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PA Wire/Scanpix

Progressiivsed teise samba pensionifondid, kus on valdav enamus eestlaste pensonirahast, olid tänavu esimesel poolaastal üldiselt miinuses.

Progressiivsete fondide varadest kuni pool on investeeritud aktsiatesse ning sellised fondid on tavapäraselt ka ülekaalukalt populaarseimad.

Progressiivsete fondidest võrdluses on tänavu kõige paremini läinud LHV-l, kelle fond oli ka ainus, mis jäi plussi. Kõige kehvemini läks Nordeal, kuid vahe Danske ja Swedbankiga polnud suur.

Nordea pensionifondide juht Angelika Tagel tõdes, et pensionifondide käekäik on esimesel poolaastal olnud tõesti heitlik. "Paremaid tulemusi näitasid konservatiivsemad fondid. Riskantsemate varade hinnad on kõikunud suure amplituudiga," märkis ta.

"Taolisel kõikumisel on ka omad põhjused. Nimelt on kapitaliturud kasvanud üsna sirgjoones 2009. aasta kriisist alates. Investorid on muutunud närvilisemaks, võtavad välja kasumeid ja mõtisklevad küsimuse üle, kas majanduskasvu mootoril on veel jõudu," selgitas Tagel.

"Teiseks põhjuseks on nullilähedased ja isegi negatiivsed hoiuseintressid. Selge on, et ilma riske aktsepteerimata varade väärtust ei kasvata. Ehk teisisõnu tuleb tootluse nimel ka suuremat riski kandvatesse varadesse investeerida ja see reeglina toob kaasa suuremaid kõikumisi tootluse numbrites lühiajalises plaanis."

Poole aasta sisse jäävad kõikumised ei anna samas kindlasti täit pilti pensionifondide käekäigust. Kui vaadata viimast kolme aastat (1.07.13-30.06.16), on Danskel ja Nordeal läinud kõige paremini ning SEB-l ja LHV-l halvemini.

 

Kui võrrelda lisaks progressiivsetele fondidele ka vähempopulaarsemaid fonde, on enim teeninud riskantsemad ja aktsiatesse investeerivad fondid. Viimaste seas on konservatiivsed fondid, mille varad on üldiselt võlakirjades.

 



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: