Karmo Tüür: suurpuhastusega Läänemere laevastikus püüab Venemaa tõestada oma püüdu tõsta sõjalist võimekust ({{commentsTotal}})

Venemaa Läänemere laevastiku alused võtavad osa võidupüha tähistamise peaproovist 7. mail 2015 Kaliningradi oblastis.
Venemaa Läänemere laevastiku alused võtavad osa võidupüha tähistamise peaproovist 7. mail 2015 Kaliningradi oblastis. Autor/allikas: Vitali Nevar/ITAR-TASS/Scanpix

Venemaa vanimat laevastikku tabas pretsedenditu kaadripuhastus. Oma kohtadelt vallandati sisuliselt kogu laevastiku juhtkond, teiste hulgas juht Viktor Kravtšuk ja staabiülem Sergei Popov. Lisaks veel ligi 50 inimest, praktiliselt kõik admiralide ja I järgu kaptenite staatuses.

Sellele eelnes sama harukordselt pikk ja põhjalik kontroll, mis kestis ligi kuu aega. Selle järel teatati, et laevastiku juhtkond pole täitnud oma ülesandeid ja on varjanud tegelikku olukorda väeosades.

Tavaliselt nii ei tehta. Kontrollid on mõistagi tavalised, kuid enamasti formaalsed. Kui ka mingeid tõsiseid rikkumisi avastatakse, siis sellest avalikult ei räägita ja vastavatel isikutel palutakse vaikselt avaldus kirjutada või siis viiakse lihtsalt madalamale ametikohale üle.

Nii kitsamalt sõjaväes kui ka putinliku Venemaa võimusüsteemis tervikuna pole kombeks avalikkusele seletada kõrgema juhtkonna vallandamise taustu. Mis siis seekord teisiti on?

Jah, tõepoolest olla kontroll avastanud muu hulgas lausvarastamist alates voodipesust kuni diiselkütuseni. Aga seda on ju tegelikult kogu aeg tehtud ja teatud.

Korruptiivsed seosed kriminaalsete struktuuridega kõlavad tõsisemalt. Omaenda "salastatud asjaoludel" vigastatud allveelaev ning väidetavalt NATO õppuse ajal Vene vetes käinud Saksa allveelaev – need on juba rasked süüdistused.

Aga ikkagi, miks toimus see suurpuhastus nii rõhutatult, et mitte öelda teatraliseeritult? Oletan, et selle taga on soov näidata Venemaa tõsist soovi tugevdada oma sõjalist võimekust Läänemere regioonis. Laevastikku on ridamisi toodud uusi aluseid, juhtimine on allutatud Kaliningradis paiknevale 11. armeekorpusele. Kaitseminister teatas äsja ka plaanist tuua juurde 10 000 sõdurit.

Mõistagi toimub kõik see Venemaa retoorika kohaselt vaid vastusena USA ja NATO õigustamatutele aktsioonidele Läänemere regioonis. Asjaolu, et Lääs hakkas tegutsema alles peale Krimmi okupeerimist, pole Kremli mätta otsast vaadatuna ilmselt oluline.

Kommentaar on algselt ilmunud Karmo Tüüri blogis.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Karmo Tüüri blogi



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: