Video: Pühajärvelt päästeti tormi kätte jäänud inimesi, kaks paati uppus ({{commentsTotal}})

Olukord Pühajärvel 3. juuli päeval, video stoppkaader.
Olukord Pühajärvel 3. juuli päeval, video stoppkaader. Autor/allikas: Kaarel Tigane

G4S vetelpäästjad tõid täna Pühajärvel kaldale kaks paadiseltskonda, kelle paadid oli tugev torm ja vihmasadu uputanud. Isa ja tütar pääsesid tänu päästevestidele, teine paadiseltskond sai tormi eest varju ühel saarel RMK puhkemajas.

Kell 13.05 said vetelpäästjad kohalikust paadilaenutusest info, et neile helistas meesterahvas, kes koos 12-aastase tütrega ei jõudnud enne äikesetormi kaldale pääseda, kuna olid liiga kaugel.

Appi tõtanud vetelpäästjad leidsid järvel uppuva paadi, millel vaid nina veest väljas ja sealtsamast ka meesterahva ja tüdruku. Isa ja tütar olid sunnitud tormi käes uppuva paadi hülgama ja haarasid abi saabumiseni kinni ühel saarekesel olnud puurondist.

Rannavalvurid võtsid mehe ja tüdruku oma paati, tegid uppuva paadi veest tühjaks, panid sleppi ja sõitsid tagasi kaldale.

Päästeoperatsioon kulges äikesetormi tõttu raskelt. Sadas rahet, lõi äikest ja puhus tugev tuul, mis murdis puid.

Hiljem teatati ka teisest juhtumist

13.31 teatati paadilaenutusest G4S rannavalvele, et hommikul läks järvele veel üks paatkond, kes pole naasnud.

Vetelpäästjad asusid neid järvel otsima. Pärast mõnda aega järvel tiirutamist märkasid nad ühel saarel erksavärvilisi päästeveste.

Naisterahvas oma vanavanemate ja 3-aastase pojaga oli tormi eest varjunud ühele saarele RMK puhkemajja. Nendegi paat oli tugeva vihmasajuga vett täis läinud ja uppunud.

Telefoni, millega abi kutsuda, neist kellelgi ei olnud.

Vetelpäästjad aitasid inimesed oma paati, kallasid uppunud paadi veest tühjaks, võtsid selle sleppi ja sõitsid tagasi kaldale.

Kõikidel paadisolijatel olid seljas päästevestid.

Riigi ilmateenistus hoiatab, et täna on mitmel pool, enamasti Kesk- ja Ida-Eestis äikest ja sadu on tugev. Äikesepilvede all on tugevaid puhanguid kuni 20 meetrit sekundis. 

Mobiilivideo olukorrast Pühajärvel 3. juuli päeval (Kaarel Tigane):

Toimetaja: Laur Viirand



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: