Ungari kohus mõistis 10 migrandile riiki tungimise eest vanglakaristused ({{commentsTotal}})

Ungari märulipolitseinikud ja migrandid Serbia piiril.
Ungari märulipolitseinikud ja migrandid Serbia piiril. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ungari kohus mõistis reedel vanglakaristused kümnele migrandile, kes eelmise aasta sügisel massirahutuste käigus üle riigipiiri tungisid.

Tegemist oli esimese kohtuotsusega, mis määrati eelmise aasta septembris kehtima hakanud karmimate seadusesätete alusel. Seadusemuudatused kutsuti Viktor Orbani valitsuse poolt ellu, et peatada Saksamaale pürgivate varjupaigataotlejate ja migrantide massiline riiki saabumine, vahendasid Yle ja Reuters.

Täpsemalt puudutas äsja lõppenud protsess juhtumit, mis leidis aset eelmise aasta 16. septembril Ungari-Serbia piiril. Eelmisel päeval olid Ungari võimud piiri sulgenud, kuid lõuna poolt saabuvad migrandid üritasid endiselt vägisi riiki tungida.

Märulipolitseinikud üritasid seepeale inimmassi pisargaasi ja veekahuritega tagasi suruda. Osa migrantidest aga loopis Ungari korrakaitsjaid kivide, kaigaste ja pudelitega ning kokkupõrgetest võttis osa kümneid inimesi.

Süüdimõistetutest on üheksa pärit Süüriast ning üks Iraagist.

Kõige pikem ehk 3-aastane vanglakaristus määrati mehele, kes oli kokkupõrgete ajal kasutanud kaaslaste innustamiseks megafoni. Kuus meest said 14 kuu pikkused vanglakaristused, kuid nad vabastati kohe kohtusaalis, sest karistus loeti kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Kaht meest ja üht naist karistati nende tervislikule seisundile viidates tingimisi vanglakaristusega, kusjuures üks meestest on invaliid, kes teiste poolt ratastooliga üle piiri lükati.

Kõiki süüdimõistetuid ootab ees riigist välja saatmine.

Kohtuotsuse kavatsevad edasi kaevata nii prokurör kui ka kaitsjad.

Ungari on viimasel ajal saatnud kiirmenetluse alusel riigist välja umbes 3000 inimest.

Inimõigusorganisatsioonid aga jätkavad Ungari migratsiooni- ja varjupaigapoliitika kritiseerimist, sest näiteks riigi Helsingi komitee hinnangul ei paku Ungari põgenikele sisuliselt mingit kaitset.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: