ERR Moskvas: opositsioon valmistub duumavalimisteks
Venemaa demokraatlik opositsioon valmistub duumavalimisteks. Sel nädalavahetusel kinnitasid kaks parteid - Jabloko ja PARNAS - oma kongressidel kandidaatide nimekirjad. Eksperdid aga kahtlevad demokraatide parlamenti pääsus.
Kestvad tülid oma kolleegidega demokraatlikust leerist ja läbikukkunud eelvalimised viisid selleni, et Rahvavabaduse parteil - lühinimega PARNAS - mille kaasasutaja oli eelmisel aastal tapetud Boriss Nemtsov, ei ole peale esimehe Mihhail Kasjanovi tuntud nimesid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Uuringute järgi mul on 7% toetus, pluss asjaolu, et partei toetus kasvab. Meie partei on paljude kodanike jaoks uus, me oleme eksisteerinud vaid 4 aastat, need on meie esimesed valimised. Ja meie eesmärk on, et nende kahe või kahe ja poole kuu jooksul saaksid inimesed meist teada ja meid usaldada," selgitas erakonna esimees Kasjanov.
Aga aasta pärast Nemtsovi tapmisest on PARNAS praktiliselt lõhestatud.
"Nemtsov oskas rääkida erinevate opositsioonigrupidega, oskas leida nendega ühist keelt. Muidugi, temast on puudus. Tema tapmine esialgu mobiliseeris ja ühendas demokraatliku opositsiooni, aga pärast tekkisid vasturääkivused, mis viisid probleemideni," nentis Rahvavabaduse partei (PARNAS) poliitnõukogu liige Ilja Jašin.
Ei ole üllatav, et paljud tuntud demokraatlikud poliitikud on otsustanud selles olukoras osaleda valimistel koos teise demokraatliku parteiga ehk Jablokoga.
"Me liiguma selles suunas, et riigiduumas oleks minimaalselt 20 inimest. Me loodame kogu progressivse Vene ühiskonna toetusele," sõnas Jabloko esinaine Emilia Slabunova.
Poliitikaarenilt praktiliselt kadunud partei Jabloko loodab duumavalimistel ületada vajaliku viieprotsendilse läve, aga nende reaalne eemärk on hoopis saada kolm protsenti häältest, et riiklik finantstoetus jätkuks ka pärast valimisi.
Opositsioonipoliitikute põhiprobleem on selles, et nende potentsiaalne valija on olukorra pärast riigis täiesti demoraliseeritud.
"Selle põhjus on aastate 2011-2012 protestiaktsioonide lõpetamine. Inimestel on tunne, et vot, läksime tänavale, astusime vastu, ütlesime välja - ja mitte midagi ei õnnestunud. Ja teine moment - see on küll Krimmi ühinemine, väga tugev läänevastane laine, liberaalsusevastane laine. Tulemuseks on selline haletsusväärne olukord," kommenteeris Poliitiliste tehnoloogiate keskuse asedirektor Aleksei Makarkin.
Duumavalimised toimuvad Venemaal 18. septembril.
Toimetaja: Laur Viirand