ERR Moskvas: opositsioon valmistub duumavalimisteks ({{commentsTotal}})

Venemaa demokraatlik opositsioon valmistub duumavalimisteks. Sel nädalavahetusel kinnitasid kaks parteid - Jabloko ja PARNAS - oma kongressidel kandidaatide nimekirjad. Eksperdid aga kahtlevad demokraatide parlamenti pääsus.

Kestvad tülid oma kolleegidega demokraatlikust leerist ja läbikukkunud eelvalimised viisid selleni, et Rahvavabaduse parteil - lühinimega PARNAS - mille kaasasutaja oli eelmisel aastal tapetud Boriss Nemtsov, ei ole peale esimehe Mihhail Kasjanovi tuntud nimesid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Uuringute järgi mul on 7% toetus, pluss asjaolu, et partei toetus kasvab. Meie partei on paljude kodanike jaoks uus, me oleme eksisteerinud vaid 4 aastat, need on meie esimesed valimised. Ja meie eesmärk on, et nende kahe või kahe ja poole kuu jooksul saaksid inimesed meist teada ja meid usaldada," selgitas erakonna esimees Kasjanov.

Aga aasta pärast Nemtsovi tapmisest on PARNAS praktiliselt lõhestatud.

"Nemtsov oskas rääkida erinevate opositsioonigrupidega, oskas leida nendega ühist keelt. Muidugi, temast on puudus. Tema tapmine esialgu mobiliseeris ja ühendas demokraatliku opositsiooni, aga pärast tekkisid vasturääkivused, mis viisid probleemideni," nentis Rahvavabaduse partei (PARNAS) poliitnõukogu liige Ilja Jašin.

Ei ole üllatav, et paljud tuntud demokraatlikud poliitikud on otsustanud selles olukoras osaleda valimistel koos teise demokraatliku parteiga ehk Jablokoga.

"Me liiguma selles suunas, et riigiduumas oleks minimaalselt 20 inimest. Me loodame kogu progressivse Vene ühiskonna toetusele," sõnas Jabloko esinaine Emilia Slabunova.

Poliitikaarenilt praktiliselt kadunud partei Jabloko loodab duumavalimistel ületada vajaliku viieprotsendilse läve, aga nende reaalne eemärk on hoopis saada kolm protsenti häältest, et riiklik finantstoetus jätkuks ka pärast valimisi.

Opositsioonipoliitikute põhiprobleem on selles, et nende potentsiaalne valija on olukorra pärast riigis täiesti demoraliseeritud.

"Selle põhjus on aastate 2011-2012 protestiaktsioonide lõpetamine. Inimestel on tunne, et vot, läksime tänavale, astusime vastu, ütlesime välja - ja mitte midagi ei õnnestunud. Ja teine moment - see on küll Krimmi ühinemine, väga tugev läänevastane laine, liberaalsusevastane laine. Tulemuseks on selline haletsusväärne olukord," kommenteeris Poliitiliste tehnoloogiate keskuse asedirektor Aleksei Makarkin.

Duumavalimised toimuvad Venemaal 18. septembril.

Toimetaja: Laur Viirand



Nachum Ulanovsky ja ta kolleegid tegid katseid nahkhiirtega.

Ajus on kaaslaste asukoha jälgimiseks oma rakud

Hea on enamasti teada, kus me oleme. Enam-vähem sama kasulik on aga enamasti teada, kus täpselt on meie kaaslased. Nüüd tuleb välja, et ajus on mõlemat laadi teadmise jaoks olemas omad spetsialiseerunud rakud.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: