Kaitseväes alustab teenistust ligi 1800 noort ({{commentsTotal}})

{{1467611303000 | amCalendar}}

Sel nädalal alustavad 1. ja 2. jalaväebrigaadis, staabi- ja sidepataljonis, logistikapataljonis ning Vahipataljonis teenistust ligi 1800 noormeest ja neidu.

Suvel alustavad ajateenistust gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetanud noored, seepärast on see kutse ennekõike ohvitseride väljaõpe ja paljude noorte jaoks teadlik valik.

Näiteks 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis alustab oma sõjalist väljaõpet üle 400 suvise eelkutsega saabuva kutsealuse.

2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Eero Rebo sõnul saavad sel nädalal väeossa saabuvad noored oma väljaõppe jooksul ettevalmistuse vahetamaks sõjaaja üksuste kooseisust välja vanema aastakäigu mehed.

1. jalaväebrigaad võtab sel nädalal teenistusse ligi tuhat noort. Suurem osa neist alustab teenistust Tapal, ülejäänud kas Viru jalaväepataljonis või tankitõrjekompaniis Jõhvis või Kalevi jalaväepataljonis Paldiskis. 1. jalaväebrigaadi saabub vabatahtlikult riigi kaitsmist õppima ka kümme neidu.

Samuti saabub sel nädalal ligi 200 kutsealust Vahipataljoni, kellest 25 jätkab peale sõduri baaskursust mereväes, ning ligi150 logistikapataljoni. Staabi- ja sidepataljoni oodatakse sel nädalal sõjalist väljaõpet läbima ligi 45 noort.

Uute sõdurite väljaõpe algab sõduri baaskursusega, kus esimese kümne nädala jooksul omandavad noored üksikvõitleja põhiteadmised ja -oskused ning saavutavad teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi. Sõdurid õpivad tundma relvastust, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Sõduri baaskursus lõpeb teoreetilisest ja praktilisest osast koosneva sõdurieksamiga, mille edukalt läbinutele antakse rinnamärk. Kursuse järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht.

Järgmine ajateenistusse kutsumine on 3. ja 4. oktoobril.

Kuperjanovi jalaväepataljoni saabus üle 400 noore

Üle 400 noore asub teenistusse Kuperjanovi jalaväepataljonis, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Uute ajateenijate vastu võtmine käib juba aastatega sissekäidud rutiini järgi.

Kui noored on bussi pealt maha tulnud, siis rivistatakse nad kõik üles ning kohe algabki keelatud ainete kontroll, kus siis politsei-ja piirivalveametnikud kontrollivad kõiki kutsealuseid. Ning kellel on probleeme, siis need saadetakse edasi täiendavasse kontrolli.

Tegelikkuses ongi keelatud ained kaitseväes aina suuremaks probleemiks.

"Narkootiliste ainete tarbimine ja selle liikumine ka kaitseväkke, see on asi, mida me kindlasti peame kontrolli all hoidma. Relv ja narkootikum ei sobi kokku," sõnas Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem, kolonelleitnant Hando Tõevere.

Noormeeste kõrval liitub tänavu Kuperjanovi väeosaga ka kaheksa naist. Näiteks tuli 23-aastane pealinnast pärit Anett, kes õpib ülikoolis, tegeleb võitluskunstidega ning lööb kaasa Kaitseliidus, oma oskusi täiendama.

"Mitte ainult ära tegemise pärast, mitte ainult selle linnukese pärast ma ei tulnud siia, aga ma tulin siia pädevust juurde saama, et edaspidi ka kaitseliitlasena siis jätkata," selgitas Anett-Airiin Saarso.

Väljaõpe, mis uusi ajateenijaid ootab, pakub sedapuhku juba aastatega kinnistunud kondikava kõrval ka uusi väljakutseid.

"Võib-olla laskeväljaõpe on läinud rohkem spetsiifilisemaks, lahingu suunas, ei ole nii palju staatilist laskmist, aga põhiainetes ma ei näe siin erilist vahet," kommenteeris kolonelleitnant Tõevere.

Uute ajateenijate väljaõppe aeg kestab 11 kuud.

Toimetaja: Marek Kuul, Laur Viirand



Toomas Sildam on ERR-i toimetaja.

Toomas Sildam: kirka Ratase valitsuse vundamenti

Urmas Reinsalu vastutegevus kooseluseadusele on muutnud ta sotsidele märgilise tähendusega oponendiks, kuid umbusaldades Reinsalu, riskiks sotsid valitsusliidu lammutamisega, leiab nädalakommentaaris Toomas Sildam.

uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: