Yana Toom: Krimmi puhul võiks rakendada mittetunnustamise poliitikat ({{commentsTotal}})

Yana Toom
Yana Toom Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eurosaadik Yana Toom ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et Krimmi puhul võiks rakendada mittetunnustamise poliitikat. Samuti arvas ta, et tuleva aasta suvel enam sanktsioone Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ei ole.

Saatejuht Indrek Kiisler küsis Toomilt, kuidas peaks Venemaaga edasi suhtlema ja kas Venemaa tegevus Ida-Ukrainas ja Krimmis tuleks unustada.

"Kunagi oli ju nii, et kui Balti riikide okupeerimist teatud riigid ei tunnustanud. Ma mäletan, kui ma olin väike laps ja avati olümpiaregatt Tallinnas aastal 1980, siis USA sportlasi seal ei olnud. Mittetunnustamine kandis vilja. Sedasama võiks näiteks rakendada ka Krimmi puhul," vastas Toom.

Mis puudutab Venemaa survestamist, siis Toomi hinnangul sanktsioonid ei tööta. "Sanktsioonid on olnud kaks aastat peal ja kas sellest on midagi muutunud? Ei ole ju. On väga selge, et sellise survestamisega me Venemaa käitumist ei muuda," rääkis ta.

Toom arvas, et juba tuleva aasta suvel enam sanktsioone ei ole, sest Euroopas on meeleolud, mis soovivad sanktsioonide leevendamist või kaotamist. "Kui üks poliitiline jõud, mis on alati olnud venevastane, hakkab muutma meelt, siis see on signaal meile kõigile. Meil on tõsine risk, et meie oma retoorikaga jääme kuskile nurka neid loosungeid karjuma, siis kui Euroopa meiega enam kaasa ei tule," lausus ta.

Toom märkis, et ärisidemed on need, mis aitavad tagada rahu ja vältida sõda. "Euroopa Liit oli kunagi tegelikult moodustatud ärisidemetel ja see projekt kandis vilja."
Ta ütles, et Tiit Vähi avalduste suhtes on avalikkus olnud ülekohtune. Vähi ütles nimelt eile Postimehele antud intervjuus, et Eesti peaks muutma senist kurssi ja asuma toetama Krimmi annekteerimise järel Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonide tühistamist.

Siia saabuvate liitlasüksuste kohta ütles ta, et Eestis on sõjahüsteeria ja liitlaste nii suur kohalolek meile kasuks ei tule.

"Meil on vaja oma kaitsevõimet tõhustada, see vastab tõele. Aga kui meil iga kolmas noormees ei pääse sõjaväkke, kuna ta ei ole terve, siis see on probleemi koht. NATO liitlaste kohalolek on tore asi, aga me peame tegema valiku, kas me tahame meelitada investeeringuid või valmistuda sõjaks. Kahte korraga ei saa," rääkis Toom.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: