Galerii: 50-eurose pangatähe uus kujundus ({{commentsTotal}})

{{1467723071000 | amCalendar}}

Euroopa Keskpank avalikustas täna uue 50-eurose pangatähe kujunduse, uued pangatähed lastakse ringlusse 2017. aasta aprillis.

Uue pangatähe kasutuselevõtt on osa pidevast tööst, et muuta europangatähed veelgi turvalisemaks. Pärast 5-, 10- ja 20-eurost on 50-eurone europangatähtede teise seeria neljas nimiväärtus.

50-eurone on europangatähtede hulgas enim kasutatud nimiväärtus, moodustades 45% kõigist ringluses olevatest europangatähtedest. 50-euroseid pangatähti on ringluses rohkem kui 5-, 10- ja 20-euroseid pangatähti kokku.

Ühtlasi on ringluses olevate 50-euroste pangatähtede arv ligikaudu sama suur kui kõigi ringluses olnud europangatähtede arv kokku 2002. aasta lõpus, mil europangatähed ja -mündid kasutusele võeti.

"See pangatäht on teeninud meid päris tükk aega, alates 2002. aastast ja arvestades igasuguseid tehnoloogilisi muutusi, muutusi materjalides, siis keskmine pangatähe modifikatsiooni eluiga ongi umbes kümme aastat või natuke peale, nii et see aeg on täis. Ühtepidi see muutus on olnud paratamatu ja teine teema muidugi - euro teine seeria on märksa rohkem võltsimiskindlam, kui esimene seeria," rääkis Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve "Aktuaalsele kaamrale".

Uuele 50-eurosele on uuendusliku turvaelemendina lisatud portreeaken, mida esmakordselt kasutati uuel 20-eurosel pangatähel.

Pangatähte vastu valgust vaadates ilmub hologrammi ülaosas paiknevasse läbipaistvasse aknasse Kreeka mütoloogiast tuntud Europe portree, mis on nähtav pangatähe mõlemal küljel. Sama portreed kujutatakse ka vesimärgil.

Pangatähe esiküljel on läikiv smaragdroheline number, mille trükivärv muutub pangatähte kallutades smaragdrohelisest tumesiniseks ning sellel on näha üles ja alla liikuv valgusefekt.

Tänu neile turvaelementidele on uue 50-eurose ehtsust lihtne kontrollida seda katsudes, vaadates ja kallutades.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: