Ekspert: isesõitvate autode puhul tuleks kaaluda juhi vastutuse suurendamist ({{commentsTotal}})

Enne isesõitvate autode liiklusesse lubamist tuleks kaaluda juhi vastutuse suurendamist, ütles Tallinnas esinenud küberkriminalistika ekspert. Asjatundjate hinnangul lubavad inimesed tehnoloogial oma ellu imbuda liiga kergekäeliselt, ilma ohtusid teadvustamata.

Kui isesõitev auto ajab jalakäija alla, siis kas süüdi jääb tarkvaraarendaja, autojuht või liiklusreegleid eiranud jalakäija, küsis "Aktuaalne kaamera".

Inglismaalt pärit küberkriminalistika ekspert Stephen Mason ütles advokaadile kohaselt, et see sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.

"See sõltub paljuski olukorra asjaoludest, kuid kui asjaolude järgi saab otsustada, et tegu võis olla tarkvaraveaga, siis kerkib üles küsimus, kuidas sellise probleemiga edasi tegeleda," rääkis Mason.

Masoni tõi Eestisse rahvusvaheline küberjulgeoleku suvekool, kus ta selgitas elektrooniliste tõendite eripärasid tänastes kohtuvaidlustes. Isesõitvate autode suhtes on Mason skeptiline.

"Ma arvan, et see on väga-väga oluline teema. Valitsused ärgitavad hetkel loomulikult autotootjaid üle maailma, et nad kaaluksid isesõitvate autode tootmist, kuid mina ei ole kindel, kas me peaksime seda teed minema," ütles ta.

Inimesed teevad tarkvarast rohkem vigu, mistõttu võib tarkvara ka palju kasu luua. Lennukid lendavad tänapäeval iseseisvalt, kuid on äärmiselt oluline, et piloodid oskaksid vajadusel reageerida, ütles Mason, meenutades aastatetagust Air France'i saatuslikku lendu.

"Air France'i õnnetus on hea näide sellest, kuidas tarkvara edastas valesid andmeid, kuid piloodid reageerisid kahjuks viisil, mis aitas tegelikult õnnetuse juhtumisele kaasa, tappes kõik pardalolnud," rääkis ekspert.

Internet ja tehnoloogia on tunginud ka kodudesse. USA Louisiana ülikooli asepresident Jeff Moulton, kes on spetsialiseerunud küberturvalisusele, ütles, et asjade internet jätab seadmed ja nende omaniku äärmiselt haavatavaks. Inimesed, kes väidavad, et nuhkimine neid ei häiri, kuna neil ei ole midagi varjata, hirmutavad Moultonit eriti.

"Teadmine on jõud. Mida rohkem inimesed sinust teavad, seda rohkem saavad nad sind ära kasutada. Ma arvan, et see on mõneti põlvkondade erinevuse küsimus. Minuvanused inimesed on rohkem suletud ja tõrksamad oma asukohta või isiklikke andmeid avaldama. Tänased lapsed, eriti millenniumi põlvkond, on vähem valvsad. Minu arvates on see problemaatiline ja me alles näeme selle tagajärgi," rääkis Moulton ja lisas, et tema ei paigaldaks kunagi oma koju asjade internetti.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: