Rootsi ja Soome astuvad samme, et tsiviillennujuhid saaksid transponderiteta lennukeid tuvastada ({{commentsTotal}})

Vene sõjalennukid teel Süüriast tagasi Venemaale, 15. märts
Vene sõjalennukid teel Süüriast tagasi Venemaale, 15. märts Autor/allikas: Venemaa kaitseministerrium/Reuters/Scanpix

Rootsil on kavas võtta kasutusele meetmeid, mille abil saaksid tsiviillennunduse lennujuhid märgata välja lülitatud transponderitega lennukeid. Sarnaseid samme kaalutakse ka Soomes.

Rootsi lennuameti juht Olle Sundin ütles uudisteagentuurile STT antud intervjuus, et riigi lõunaossa hakatakse sellel eesmärgil ehitama uut võimsat radarijaama, vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.

Soomes lennuliikluse ohutuse eest vastutav riigifirma Finavia on samuti kaalunud uue radarijaama rajamist, kuid Soomes on olukord juba mõnevõrra Rootsist erinev. Nimelt on Finavial juba kasutuses üks selline radar, mis on võimeline tuvastama välja lülitatud transponderitega lennukeid.

"Meie Helsingi-Vantaa peakorteri katusel on suur oranž keerlev seade, millega saab Soome lahe kohal üsna kaugele näha," nentis Finavia tegevjuht Kari Savolainen.

Samas on Finavias juba mõeldud ka võimsama radari peale.

Primaarradarid on üldjuhul kasutusel relvajõududes. Primaarradar saadab välja elektromagnetlaine impulsse, mis lendavalt objektilt tagasi peegeldudes annavad radarile märku lendavast objektist.

Tsiviillennunduses on aga tavaliselt kasutusel sekundaarradarid, mis on objekti asukohast välja kiiratud signaali võrdlemisel töötav radarid ehk sõltuvad lennukite transponderitest. Kui transponder on välja lülitatud, siis sekundaarradar lennukit ei märka.

Rootsi ja Soome sammud on seotud sellega, et viimastel aastatel on olnud Läänemere regioonis üha rohkem muret seoses sellega, et Venemaa relvajõudude lennukid lendavad välja lülitatud transponderitega. Nii piirkonna riikide kui ka näiteks NATO hinnangul ohustab selline käitumine tsiviillennundust, Moskva on aga kriitika tagasi lükanud.

Savolainen lisas veel, et Rootsis on äsja olnud mitmeid probleeme lennuliikluse jälgimisega. Näiteks tuli mai lõpus õhuruum Stockholmi lähistel täielikult sulgeda, sest radarisüsteem lakkas töötamast. Rootsi ametnike sõnul oli eriolukorra põhjuseks "kommunikatsiooniprobleem".

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: