Alo Lõhmus: rattateid planeerigu ratturid ({{commentsTotal}})

Vaadates mõnda rattateed – ning teisal ka visalt püsivaid n-ö vanatüübilisi rattahoidjaid – kipub pähe mõte, et rattataristut on vahel projekteerima sattunud tegelased, kes ise istusid viimati sadulasse kauges lapsepõlves, märgib Alo Lõhmus oma kommentaaris.

Valdur Mikita on öelnud: „Jalgratas on maagiline sõiduriist, kuna kiiresti vahelduv maastik annab sõõrmetesse üha uusi lõhnu. Ratta liikumiskiirus on lõhnakirjade nautimiseks parim. Nii hakkabki suve teises pooles inimeses kasvama ürgne jõud. Rattasõidud metsaüksinduses, udused metsajärved, puude kohin, lõkketuli ja öiste lindude huiked loovad kummalise tunde, et isegi tänapäeval on võimalik veel elada vaba mehena.“

Seda, et rattasõit on imeliste omadustega, on kinnitanud ka teadus. Näiteks vähendab rattasõit II tüübi diabeedi väljakujunemise ohtu. Soomes läbi viidud uuringust selgus, et igapäevane 30-minutiline rattasõit kahandab haiguse riski 40 protsendi võrra. Isegi neil, kellel juba on diabeet, on pedaalide väntamisest kasu. Regulaarne rattasõit nimelt stabiliseerib veresuhkru taset.

Südame vorm paraneb samuti, näiteks 30 kilomeetri läbimine nädalas vähendab südameataki riski poole võrra. Lihaste sooritusvõime suureneb ning enesetunne muutub mõnusamaks. Ka kopsud muutuvad tugevamaks. Nagu igasugune muu füüsiline tegevus, vähendab ka rattasõit liigesepõletiku ehk artriidi ohtu.

Rattasõit hoiab noorena! Londonis läbi viidud identsete kaksikute uuringud näitasid, et kolm korda nädalas sadulasse istuv inimene võib paista märgatavalt noorem kui tema füüsiliselt passiivne kaksikvend või –õde.

Kalori põlevad. Rattaga on võimalik sõita väga mitut moodi – võib rahulikult ja mõnusalt kulgeda, ent võib ka arendada kõva koormust, mis põletab 700 kilokalorit tunnis. Ainevahetus kiireneb sõidu ajal ning jääb tavapärasest kiiremaks ka mitmeks sõidujärgseks tunniks.

Kuna rattasõit mõjutab positiivselt ka ajukeemiat, vähendab see harrastus depressiooniohtu. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, hingavad rattaga tööle sõitjad oma kopsudesse vähem heitgaase kui autos istujad. Rattasõit muudab organismi tugevamaks ning seetõttu ei jää see enam nii lihtsalt nakkus- ja külmetushaigustesse. North Carolina ülikoolis tehtud uuringu kohaselt on mõju juba 30-minutilisel sõidul viiel päeval nädalas. Ning kui oled päeval teinud korraliku rattaringi, magad öösel õiglase und. Füüsiline aktiivsus nimelt kiirendab uinumist ja parandab une kvaliteeti.

Niisiis on rattasõit tervislik ja kasulik liikumisviis ning oleks ootuspärane, et seda soosib igati ka avalik võim. Eelkõige peaks see väljenduma rattateede ning muu rattasõiduks vajaliku infrastruktuuri ehitamises. Ei saa salata, et näiteks Tartus on võrreldes kümne aasta taguse ajaga tänaseks juba aimatav teatav rattateede võrgustik. Ent linn peab veel kõvasti pingutama, et see muutuks kõiki linnaosi hõlmavaks mugavaks ja loogiliseks taristuks.

Nagu elus tihti, on ka rattateede puhul määravaks detailid. Õieti oleks parem, kui neid liiga palju ei oleks. Nii mõnigi rattatee on välja ehitatud uhke ja kallina, kuid kas mõtlematusest või liiga suurest eelarvest tingituna on rattatee ja sõiduteede ristumiskohad varustatud teravate äärekividega. On mõistetav, et iseendast ja oma sõiduriistast lugu pidav rattur väldib sellist rattarada. Kas mõni autojuht nõustuks sõitma asfaltteel, millele on asetatud paraja paksusega pruss? Ratturid kogevad äärekive ületades just sama.

Vaadates sääraseid rattateid ning ka mõnel pool visalt püsivaid n-ö vanatüübilisi rattahoidjaid, kuhu tänapäevase rehvipaksuse ja käiguvahetiga ratas lihtsalt sisse ei mahu, kipub pähe mõte, et rattataristut on vahel projekteerima sattunud tegelased, kes ise istusid viimati sadulasse kauges lapsepõlves. Õnneks on valdav enamus uusi rattateid ja –hoidlaid neist puudustest vabad, kuid leidub ka halbu üllatusi.

Seega ei teeks paha, kui rattateid kavandaksid ametnikud ja insenerid, kes on ka ise rattasõbrad. Need, kes pole, kuid soovivad ikkagi rattateid projekteerida, soetagu esimese asjana jalgratas. Sest nagu avastas juba suur vene postiljon Petškin, parandab rattasõit ka aju tööd, mõtted muutuvad selgemaks ja terasemaks ning iseloom meeldivamaks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: