Istanbuli rünnakuga seoses on võetud vahi alla rohkelt Vene kodanikke ({{commentsTotal}})

Korrakaitsjad Istanbuli Atatürgi nimelises lennujaamas.
Korrakaitsjad Istanbuli Atatürgi nimelises lennujaamas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Eile võtsid Türgi võimud seoses Istanbuli lennujaamas toimunud terrorirünnakuga vahi alla veel 17 kahtlustatavat, kellest 11 on Venemaa kodanikud.

Türgi kohus on andnud juba loa nad vahi alla võtta ning neid süüdistatakse kuulumises relvastatud terrorirühmitusse, vahendasid Unian ja Reuters.

Seega 28. juuni õhtul aset leidnud terroriaktiga võetud praeguse seisuga vahi alla 30 inimest.

President Recep Tayyip Erdogan on teatanud, et süüdistatute hulgas on Venemaalt Dagestani Vabariigist pärit inimesi.

Türgi riigipea on veendunud, et rünnaku korraldas äärmusrühmitus ISIS, kuigi viimane pole veel ametlikult vastutust võtnud. "Rünnak viidi läbi nagu osa ISIS-e operatsioonist ning juhtumi puhul on märke nende meetoditest," sõnas Erdogan.

Kreml: Moskva hoiatusi ignoreeriti

Kreml aga teatas täna, et Istanbuli terrorirünnak oli põhjustatud sellest, et nii Türgi kui ka Euroopa julgeolekuagentuurid ignoreerisid Moskva edastatud hoiatusi, mis puudutasid terroriste, kes Türgis ja Euroopas end peidavad.

"Paljude aastate jooksul on Vene pool informeerinud meie Türgi ja Euroopa kolleege, et inimesed, keda kahtlustatakse seotuses terrorismiga, on saanud peavarju Türgis ja mitmetes teistes Euroopa riikides," rääkis Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

"Enamjaolt on sellised Vene poole signaalid jäänud asjakohase tähelepanuta või pole meie kolleegid neile üldse reageerinud. Kahjuks võib Istanbuli rünnak olla sellise eiramise tagajärg," lisas ta.

28. juuni õhtul lennujaamas tule avanud ja hiljem end õhku lasknud kolmel terroristil õnnestus tappa 43 inimest, kellest 19 olid välismaalased. Vigastada sai rohkem kui 200 inimest. Suitsiiditerroristid olid pärit Venemaalt, Usbekistanist ja Kõrgõzstanist.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: