Blair raporti kohta: tegutsesin Suurbritannia parimates huvides ({{commentsTotal}})

Leiboristist endine peaminister Tony Blair.
Leiboristist endine peaminister Tony Blair. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Briti ekspeaminister Tony Blair ütles kolmapäeval kauaoodatud Iraagi sõja raporti avaldamise järel, et tegutses Suurbritannia "parimates huvides".

"See raport peaks kummutama süüdistused pahatahtlikkuses, valetamises ja eksiteele viimises," teatas Blairi kantselei avalduses.

"Sõltumata sellest, kas rahvas nõustub või ei nõustu minu otsusega astuda sõjalisi samme Saddam Husseini vastu, langetasin selle heas usus ja järgides oma arusaama riigi parimatest huvidest," lausus aastatel 1997-2007 Briti valitsusjuhina töötanud Blair.

Iraagi raporti esitanud John Chilcot ütles kolmapäeval, et Suurbritannia plaanid invasioonijärgse Iraagi suhtes olid "täiesti ebaadekvaatsed".

Suurbritannia läks sõtta Iraagiga enne seda, kui "rahumeelse desarmeerimise" võimalused olid ammendatud, lisas Chilcot. "Sõjaline tegevus ei olnud sel hetkel ainus järelejäänud võimalus," sõnas ta.

Blair lubas 2002. aastal USA presidendile George W. Bushile, et toetab Ühendriike Iraagi suhtes, seda ligi aasta enne sissetungi, selgub raportist.

"28. juulil (2002) kirjutas härra Blair president Bushile, kinnitades, et ta on temaga "ükskõik mis ka juhtuks", sõnas Chilcot.

2009. aastal algatatud uurimine, mida juhtis endine kõrge ametnik John Chilcot, pidi esialgse kava kohaselt lõpule jõudma aastaga.

Uurimise algatas peaminister Gordon Brown, kes tõusis valitsusjuhiks pärast Blairi, kes juhtis Suurbritannia Iraagi konflikti 2003. aastal. Sõjas kaotas elu 179 Briti sõjaväelast.

Raport hõlmab Suurbritannia seotust Iraagiga aastatel 2001-2009 ja uurib, mis juhtus, kuidas otsuseid langetati ja samme astuti ning milliseid õppetunde saadi.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: