Riigiprokuratuur taunib Savisaare poolt kriminaalasjas tunnistajate ütluste avaldamist ({{commentsTotal}})

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Riigiprokuratuur taunib täna Kesknädala võrgulehel Edgar Savisaare poolt tema kriminaalasjas tunnistajate ütluste avaldamist ning kinnitab, et tema linnapea ametist kõrvaldamine on jätkuvalt põhjendatud.

Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles ERR.ee-le, et kohtueelsel uurimisel kogutud tõendid kuuluvad esitamisele kohtus ning see on üks kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid, mille eesmärk on aus ja õiglane kohtupidamine.

"Kuigi kahtlustatavat või süüdistatavat materjalide avalikustamise eest trahvida ei saa, ei pea prokuratuur sellist käitumist õigeks. Eeluurimisel kogutud materjalid edastati kaitsjatele kaitseõiguse teostamiseks – tõenditega tutvumiseks, nende tutvustamiseks kaitsealustele, taotluste esitamiseks," ütles Evestus.

Tema sõnul palus Savisaare kaitsja loetud nädalad tagasi prokuratuurilt materjalidega tutvumiseks lisaaega, põhjendades seda kriminaalasja keerukuse ja suure mahuga ning prokuratuur tuli kaitsjatele vastu ning tegi seda usus, et lisaaega kasutatakse eesmärgipäraselt.

"Antud juhul saab üksnes kohus lahendada inimese süü küsimust, kaaludes kõiki kogutud tõendeid. Lahingute pidamist leheveergudel, kasutades selleks valikulist materjali toimiku vahelt, ei pea prokuratuur õigeks ega õigussüsteemi austavaks. Andsid ju ka tunnistajad ütlusi teadmises, et neid kasutatakse õiguse mõistmisel, mitte avaliku arvamuse kujundamisel kohtupidamise eel," tõdes Evestus.

Evestus toonitas, et Edgar Savisaare on linnapea ametikohalt kõrvaldanud kohus ning tal on võimalik taotleda, et kohus kontrolliks selle meetme jätkuvat põhjendatust.

"Prokuratuur peab kõrvaldamist endiselt vajalikuks, muuhulgas on oluline silmas pidada, et tunnistajate ütlused, kui isikulised tõendid, tekivad alles kohtusaalis ülekuulamiste järel. Eeluurimisel antud ütlused avalikustatakse kohtusaalis üldjuhul ainult siis, kui on vaja kontrollida tunnistaja usaldusväärsust," ütles Evestus.

Kesknädal tõi täna oma kodulehel Savisaare palvel ära kriminaaasjas tunnistajate Ain Valdmanni, Alo Brandti, Angela Reinlaidi, Anu Hallik-Jürgensteini, Eha Võrgu, Einike Uri, Erki Korpi, Heili Luige, Heli Märtsoni, Helvi Korgi, Ingrid Tammemäe, Jonatan Heinapi, Jüri Lumpi, Kairi Vaheri, Kalle Klandorfi, Kersti Konti, Moonika Batrakova, Priit Pärtelpoja, Taavi Aasa ja Väino Sarneti ütlused.

Toimetaja: Marek Kuul



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: