Euroopa Komisjon tegi Kanada kaubandusleppe asjus ootamatu kannapöörde ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström.
Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjon tegi Kanadaga sõlmitava ulatusliku kaubandusleppe sõlmimisprotsessil üllatava kannapöörde. Nimelt alistuti Prantsusmaa ja Saksamaa poolt avaldatud survele ning võeti vastu otsus, et leppe peavad heaks kiitma ka liikmesriikide parlamendid.

Asjaolu, et leppele peavad andma heakskiidu ligi 40 riiklikku ja regionaalset esinduskogu, ei ohusta aga mitte ainult Kanada kaubandusleppe tulevikku, vaid saadab ka Londonisse tugeva signaali, et Euroopa Liidust lahkuval Suurbritannial ei pruugi olla üldsegi nii lihtne sõlmida kiirelt EL-iga uut kaubanduslepet, kirjutas väljaanne Politico.

Algselt oli Euroopa Komisjonil kavas käsitleda Kanada kaubanduslepet EL-i lepinguna, mis oleks tähendanud, et kinnitamiseks oleks vaja olnud vaid Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide valitsusi Euroopa Liidu Nõukogu näol.

Euroopa Liidu kaubandusvolinik Cecilia Malmström selgitas nüüd, et Komisjon otsustas Kanada kaubanduslepet käsitleda nn mitme tasandi leppena. Sisuliselt tähendab see, et EL-i seni kõige olulisem kaubanduslepe on nüüdsest pantvangis erinevate vaenulike rahvasaadikute käes, alustades Rumeeniast ja lõpetades Belgia Valloonia piirkonnaga.

Pärast Briti referendumi tulemust on nii Pariis kui ka Berliin üritanud taaskehtestada oma rahvuslike parlamentide (ehk laiemalt kõigi liikmesriikide) mõjuvõimu ning on öelnud, et niivõrd olulist lepet ei saa sõlmida ainult Brüsselis ja ilma liikmesriikide parlamentide osaluseta.

"Ma olen vaadanud õiguslikke argumente ja ma olen kuulanud liikmesriikide juhte, valitsusi ja parlamente. Nüüd on aeg tegudeks. Kaalul on Euroopa kaubanduspoliitika tõsiseltvõetavus," kommenteeris Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Kanada kaubanduslepe on oluline ka seetõttu, et selle põhjal saab teha järeldusi ka USA-ga sõlmitava Atlandi-ülese Kaubandus- ja Investeerimispartnerluse (TTIP) edasise arengu asjus. TTIP on palju mahukam kaubanduslepe ning mitmed huvigrupid on Euroopas selle sõlmimisele kategooriliselt vastu.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: