Valitsus kiitis heaks Eesti ja India kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe ({{commentsTotal}})

{{1467878462000 | amCalendar}}

Valitsus kiitis täna heaks Eesti vabariigi ja India vabariigi kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe, mis võimaldab kohtulikult karistatud isikutel karistust kanda kodumaal. Indias kinnipeetavaid Eesti laevakaitsjaid ei puuduta lepe enne, kui nende kohtuistungid on lõppenud ja lepe on ka Indias heaks kiidetud.

Välisminister Marina Kaljuranna sõnul saab kokkulepet rakendada vaid siis, kui üleandmisega on nõustunud karistatud isik, üleandev riik ja vastuvõttev riik. "Samuti peab karistatud isiku suhtes olema jõustunud kohtuotsus," ütles Kaljurand.

"Lepingu mõte on, et inimesed saaksid kanda karistust oma kodumaal. See ei ole üks-ühele vahetus. Kui meie kodanikud mingil põhjusel peaksid soovima karistust kanda Eestis ja lõpetavad vaidlustamise protsessi, siis me saame hakata seda lepingut ellu viima," ütles Kaljurand "Aktuaalsele kaamerale".

Kokkuleppe kohaselt peavad kinnipeetavad pärast üleandmist jätkama karistuse kandmist kodumaal, küll aga on Eestil õigus anda armu, amnestiat või kergendada karistust kooskõlas meie põhiseadusega.

Välisminister avaldas lootust, et ka India lõpetab võimalikult kiiresti riigisisese menetluse kokkuleppe heakskiitmiseks ning seejärel saab selle esimesel võimalusel allkirjastada.

Kaljurand tõstatas kokkuleppe küsimuse ka tänahommikuses telefonivestluses India välisministri Sushma Swaraj'iga, kes lubas aidata igati kaasa sellele, et et kokkuleppe saaks võimalikult kiiresti allkirjastada ja jõustada.

Indias vangistuses olevad Eesti laevakaitsjad vahistati kolm aastat tagasi ning mõisteti tänavu jaanuaris pärast pikaleveninud kohtuprotsessi ebaseadusliku relvade omamise ja puuduliku dokumentatsiooni tõttu viieks aastaks vangi. Laevakaitsjad kaebasid otsuse edasi.

Kohtuistungit on kolm korda edasi lükatud ja sisulist arutelu ei ole toimunud.

Nii vangide vahetamist kui neile armu andmist ei saa rakendada, kui kohtuprotsess pole lõppenud.

"Armu andmine saab kõne alla tulla teatud asjaoludel ja praegu spekulatiivselt ma ei oska detailselt kommenteerida. See hakkab sõltuma väga palju sellest, kui palju nad on karistusest ära kandnud, millal ületoomine toimub, kuidas me lepime kokku India poolega jne," rääkis minister.

"Kõik peab olema kooskõlastatud teise poolega - mismoodi nad kannavad Eestis järelejäänud karistust, kas ja mismoodi saab neile armu anda. See peab olema teise poolega kooskõlastataud," ütles Kaljurand.

14 Eesti laevakaitsjat on Indias peredest eemal kolmandat aastat.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael, Tiina Jaakson



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: