Ossinovski: võiks kaaluda töövõimetushüvitiste töötukassa alla viimist ({{commentsTotal}})

Valitsuse istung.
Valitsuse istung. Autor/allikas: VKB

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on valitsusele teinud rea ettepanekuid tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikuse parandamiseks. Ühe variandina võiks ministri sõnul kaaluda töövõimetushüvitiste ravikindlustuse alt töötukassa alla viimist.

"Haigekassa finantsiline jätkusuutlikkus kesk-pikas plaanis on löögi all. Elanikkond vananeb ja tööealist elanikkonda jääb vähemaks. Ja sotsiaalministeeriumi või tervishoiuvaldkonna üks omadus on see, et ehkki inimesi jääb Eestis vähemaks, siis tervishoiuteenuse vajadus kasvab. Meil on vaja tervise rahastuse või ravikindlustuse tulubaasi laiendada, ehk maksta sisse lisaks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osale ka teiste isikute, näiteks vanaduspensionäride eest," ütles Ossinovski ERR-i uudisteportaalile.

Valitsus arutas ettepanekuid kabinetiiistungil teisipäeval ning neist mitmete osas tekkis eriarvamusi.

"Me hakkame [nüüd] arutama rahandusministeeriumiga, mismoodi seda kõige paremini teha. Laias laastus on kaks varianti - kas suurendada tulusid, näiteks maksta pensionäride eest ravikindlustuse osa teistest riigieelarve tuludest või vähendada haigekassa kulusid," ütles Ossinovski.

"Üks suuremaid kuluridasid haigekassal on töövõimetushüvitised, mis oma olemuselt mingil määral kuuluvad ravikindlustuse alla, aga samahästi on osa ka tööpoliitikast. Nad võiksid olla ka töötukassa all. Siin tuleb aru saada, et riigi suures pildis on see muidugi kulude tõstmine ühest taskust teise. Seda võib teha, aga võib ka mitte teha," märkis ta.

Seega on Ossinovski sõnul laual kaks alternatiivi - viia osa töövõimetushüvitisi haigekassast välja või suurendada haigekassa tulubaasi.

Ossinovski sõnul jõutakse valitsuses konkreetsemate ettepanekuteni selle teemaga aasta lõpuks.

Haigushüvitiste ja hooldus- ning sünnitushüvitiste kulude väljaviimine ravikindlustuse eelarvest tekitaks ministeeriumi analüüsi järgi ravikindlustuse eelarvele puhvri, mis kataks demograafiamuudatuste mõju järgnevaks 20 aastaks.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: