Haapsalu piirivalvurite paadiõnnetuses välistati terviserike, ilmaolud ja rünnak ({{commentsTotal}})

{{1467890612000 | amCalendar}}

28. juunil kahe piirivalvuri surmaga lõppenud õnnetuses välistati terviserike, halvad ilmaolud ja rünnak, nii et uurijate kinnitusel on tegemist õnnetusjuhtumiga. Täpsemad asjaolud peaksid selguma kompleksekspertiisi tulemusel.

Juhtumit uuriva Lääne prefektuuri uurijate sõnul on praegu tegemist üksnes esialgse vahekokkuvõttega, sest kõikide asjaolude kogumis hindamiseks oleks vajalik läbi viia kompleksekspertiis, mille tegemiseks otsitakse koostööpartnereid välismaalt - Eestis vastav võimekus puudub.

Uurijate teatel puudusid paadil sellised vigastused, mis annaksid alust arvata, nagu oleks paat kokku põrganud mingi suure objektiga nagu näiteks palk või kivi.

Vaatluse alusel välistati ka halvad ilmastikuolud, sest lainetus polnud suur ega vesi külm.

Kohapeal vaadeldi hukkunuid ja tuvastati, et neil olid päästevestid seljas.

Välistati ka raske terviserike nagu infarkt või insult.

Samuti olid mõlemad ametnikud kained, polnud ka narkootikumide tarvitamise tunnuseid.

Kontrolliti ka, kas piirivalvurid võisid sattuda rünnaku ohvriks, kuid ka see välistati. Selleks kuulati üle paatkonnad, keda patrull kontrollis, nende abil saadi kinnitust ka sellele, et meeste vahel ei esinenud konflikti. Tunnistajate kinnitusel olid mehed merel kohtumisel heatujulised ja sõbralikud.

Kas aga surma põhjuseks oli uppumine, uurijad ei kinnitanud - seda peaks alles tuvastama tehtav ekspertiis.

Paadi liikumiskiirus ja trajektoor tehti kindlaks logide ja plotteri abil ning sellega tuvastati, et esialgu liikus paat rahulikul kiirusel, seejärel tegi järsu tagasipöörde ning sõitis kiirendades tuldud teed tagasi, saavutades maksimumkiiruse ning jäädes seejärel ühe koha peale tiirutama. Üks hukkunud ametnikest leitigi paadi järsu pööramiskoha vahetust lähedusest.

Miks paat kiirendas, sellele veel vastust pole: kas märgati midagi kahtlast vees või silmati mingit alust, mille poole teel oldi; samuti võisid nad lihtsalt hakata liikuma tagasi kordonisse, kuivõrd vahetus hakkas lõppema.

Paadil oli olemas turvalüliti, mis oleks pidanud olema kinnitatud paadissõitnud piirivalvurite külge. Lüliti oleks piirivalvurite vettekukkumisel pidanud vooluahela välja lülitama ja seega paadi seiskama. Õnnetuse hetkel aga ei olnud lüliti kummagi piirivalvuri külge kinnitatud ja seetõttu jäi paat ühe koha peale tiirlema, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Viimane raadioside ametnikega oli nende merele minnes kella 17 paiku. Seetõttu ootab politsei ka infot võimalikelt õnnetuse pealtnägijatelt või õnnetuse toimumise oletataval ajal võimalikelt piirkonnas viibinutelt, kes ehk midagi märkasid või kellel võib olla videosalvestisi toimunust.

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: