Eesti otsib Euroopa Liidu eesistumise osas selgust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti esindajad on asunud tegutsema, et Ühendkuningriigi rahvahääletuse järel Euroopa Liidu eesistumise korra osas tekkinud ebamäärast olukorda selgitada, kuid asja muudab keerulisemaks EL-i aluslepingute nõue jagada eesistumise koormus liikmesriikide vahel võrdselt.

"Malta ja Eesti peaminister on rääkinud võimalusest jagada Ühendkuningriigi eesistumisperioodi omavahel, et tagada töörühmade juhtimine ja teised eesistuja poolt kantavad rollid selleks puhuks, kui Ühendkuningriigid kokkulepitud ajal eesistuja kohustust kanda ei saa," ütles riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi asedirektor Kristo Põllu neljapäeval BNS-ile. "Sellisel juhul pikendaks Malta oma eesistumisperioodi kolme kuu võrra ning Eesti võtaks eesistuja kohustused vajalikus mahus üle kolm kuud enne planeeritud eesistumise algust," lisas Põllu.

Malta peaks Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja olema 2017. aasta esimesel poole, britid pärast Maltat järgmise aasta teises pooles ning Eesti 2018. aasta esimesel poolaastal. Ühendkuningriigi eesistumise poolitamine Eesti ja Malta vahel võib aga olla Euroopa Liidu aluslepingutega vastuolus.

"Eesistumisperioodi pikendamine ei pruugi olla kooskõlas aluslepingutega, kus määratletakse ära see, et eesistumise kohustus peab olema liikmesriikide vahel ära jaotatud võrdselt," selgitas Põllu. "Seetõttu on endiselt ühe võimalusena laual ka eesistumisperioodi nihutamine varasemaks ehk Ühendkuningriigi eesistumisperioodi ülevõtmine Eesti või mõne muu liikmesriigi poolt," lisas riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi asedirektor.

Eesistumise järjekord on pandud paika EL-i Nõukogu 1. jaanuari 2007 otsusega ja selle lisas on määratud eesistumise järjekord kuni 2020. aastani, on eesistumismeeskonna juht Piret Lilleväli meedias selgitanud. "Otsuse kohaselt võib nõukogu asjaomaste liikmesriikide ettepaneku põhjal ühehäälselt otsustada, et liikmesriik täidab eesistuja ametikoha muul ajavahemikul, kui sellel, mis tuleneb lisas kehtestatud järjekorrast. Samas ei ole 2007. aasta otsus disainitud silmas pidades liikmesriigi lahkumist, seetõttu on teoreetiliselt võimalik ka uue järekorra loomine ülemkogus kvalifitseeritud häälteeenamisega," kirjutas Lillemägi Eesti eesistumise veebiküljel.

"Referendumi tulemus ise ei too kaasa viivitamatut õiguslikku muutust. Otsuse tegemine on paljus Ühendkuningriigi kätes," lisas Lillemägi

Sama rõhutas ka Põllu. "Parima lahenduse leidmine tähendab väga erinevate osapooltega ühisele nägemusele jõudmist ja seetõttu võtavad selleks vajalikud läbirääkimised ka aega. Eesistumise kokkulepitud järjekorras muudatuste tegemise peavad aga igal juhul kinnitama liikmesriikide valitsuste esindajad ühise otsusega," ütles Kristo Põllu BNS-ile.

Mitmed Eesti esindajad on meedias rõhutanud, et eesistumise osas selguse saamine ei tohi kauaks viibima jääda. Samas on Ühendkuningriigi lahkuv peaminister David Cameron teatanud, et Euroopa Liidule lahkumisavalduse esitamine ja läbirääkimised jäävad Briti uue valitsuse ülesandeks, see aga võib ametisse astuda alles oktoobris.

Allikas: BNS



Siim Kallas tahab kohalikele omavalitsustele rohkem sõltumatust anda, mistõttu peaks valdade tulubaas kasvama. Kinnisvaramaks oleks hea lahendus, leiab Kallas.

Kallas: omavalitsustele laekuv kinnisvaramaks teeks vallad isemajandavaks

Viimsi vallavanem ja Reformierakonna juhatuse liige Siim Kallas kommenteerib oma ammust ideed kinnisvaramaksu kehtestamisest kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvatamiseks kui osa maksupaketist, mis vajab laiemat arutelu. Ettepaneku tuum on viia vallad kulupõhiselt eelarvestamiselt isemajandavaks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: