Jõks kritiseeris Reformierakonna positsiooni riigi äriühingute nõukogude osas ({{commentsTotal}})

Allar Jõks presidendikandidaatide debatil.
Allar Jõks presidendikandidaatide debatil. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

IRL-i presidendikandidaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks kritiseeris Reformierakonna seisukohta riigikogu liikmete riigi äriühingute nõukogudesse kuulumise lubatavuse suhtes.

“Riigiettevõtete juhtimine ja riigikogu liikmete kuulumine nende nõukogudesse ei ole poliitiline küsimus,” ütles Jõks rahvusringhäälingule. “See on küsimus võimude lahususest, see on põhiseaduslik küsimus. Väärarusaam, et riigikogu liige võib olla riigiettevõtte nõukogus lähtub ekslikust eeldusest, et riigi äriühing kuulub valitsevale erakonnale.”

Valitsus vaidles neljapäeval kabinetiistungil selle üle, kas riigikogu liige võib kuuluda riigiettevõtte nõukogusse ning peaministri seisukoht oli, et võib ja peaks.

”Õhtul “Aktuaalset kaamerat” vaadates pidin endalt mitu korda küsima – milline erakond on olnud viimased 12 aastat vahetpidamata võimul ja ei ole mitte midagi ette võtnud, et riigivara varastamist ära hoida?” küsis Jõks.

Jõks viitas ka Tallinna Sadama kuritarvitusi uurinud komisjoni raportile: “See kinnitas sama, mille eest olen alates aastast 2004 seisnud – riigikogu liikme osalus riigiettevõtte nõukogus ei taga kontrolli ettevõtte ega ministri üle. Küll aga suurendab see poliitilist mõjuvõimu. Ega tühja koha pealt ei tekki jutud neljast sidrunist.”

Jõks ütles, et ta jagab õiguskantsler Ülle Madise seisukohta, et kui riigikogu liikmed vastutaksid oma varaga ebaõigete otsuste eest, siis nende tung äriühingutesse lõppeks.

Rahandusminister Sven Sester ütles neljapäeval pärast kabinetinõupidamist, et valitsus saavutas konsensuse osaluspoliitika valge raamat üldosas, ent tulla sügisel tagasi riigikogu liikmete nõukogudesse kuulumise juurde. Eriarvamused Reformierakonna ministritega on tema sõnul ka sponsorluse küsimuses.

Peaminister Taavi Rõivas rõhutas riigikogu liikmete nõukogudesse kuulumise juures, et nõukogu liikmed peavad olema kompetentsed ning tagama ettevõtte efektiivse juhtimise.

Osaluspoliitika valgest raamatus seisab, et riigikogu saadikud riigi äriühingute nõukogude liikmed olla ei tohiks. Riigi osaluspoliitika valge raamat on koostatud rahandusministeeriumi töögrupi loodud rohelise raamatu baasil.

Kui roheline raamat sisaldas üldisemaid poliitilisi eesmärke, siis valges raamatus on juba toodud konkreetsemad ettepanekud tegevuste läbiviimiseks.

Toimetaja: Anvar Samost



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: