Hambaravihüvitise suuruseks saab ilmselt 30 eurot aastas ({{commentsTotal}})

{{1467966040000 | amCalendar}}

Sotsiaalministeerium ja haigekassa on teinud valitsusele ettepaneku hakata alates 1. juulist 2017 maksta täiskasvanutele hambaravihüvitist summas 30 eurot aastas üldisel juhul ning 85 eurot aastas pensionäridele, rasedatele ja teistele gruppidele, mis juba praegu hüvitist saavad.

Vastavalt valitsuse tegevuskavale on kavas kehtestada kõigile täiskasvanud ravikindlustusega inimestele mitterahaline ravikindlustushüvitis esmavajalikele hambaraviteenustele. See võimaldab täpsemalt planeerida haigekassa eelarves hambaravikulusid ning kontrollida ka teenuste hindu, seisab BNS-i teatel valitsuse kabinetinõupidamise memorandumis.

Plaanitaval hüvitisel on siiski ka omaosalus, et motiveerida inimesi rohkem hambahügieeni hoidma ning katta suuremat hambaravi teenuste kulu, seisab haigekassa kuluanalüüsis. Tavajuhul saab omaosalus olema 50 protsenti teenuse kulust ning toetus ise 30 eurot aastas.

Gruppidele, mis saavad juba praegu toetust – pensionärid, rasedad, alla 1-aastaste laste emad ja suurenenud vajadusega inimesed – on omaosaluse määr vaid 15 protsenti ja toetus ise 85 eurot aastas. Summa on suurem, kuna neil sihtgruppidel on ilmselt teenuse järgi suurem vajadus ning omaosaluse määr väiksem, kuna teenuse kättesaadavus ei tohi praegusega võrreldes väheneda.

Haigekassa miinimumprognoosi järgi on plaanitava hüvitisskeemi lisakulu 2017. aasta kokkuvõttes 16,6 miljonit eurot, kui hüvitist kasutab 51 protsenti sihtgrupist. Maksimumprognoos, mille järgi kasutab hüvitist 66 protsenti sihtgrupist, hindab järgmise aasta kulu 20,9 miljonile eurole.

Plaanitavat hüvitist saab kasutada ühe kalendriaasta jooksul ning selle kasutamata osa ei saa järgmisesse aastasse edasi kanda. Hüvitis kehtib ainult nii-öelda esmavajalikele teenustele, mille nimekirja on haigekassa välja töötanud koos Eesti Hambaarstide Liiduga. Teiste teenuste eest, mis nimekirja ei kuulu, tasub klient ise.

Hüvitatavate teenuste seas on muuhulgas diagnostika – sealhulgas röntgenülesvõtted –, ravimi ja ajutise täidise ning odavama püsiva täidise paigaldamine, hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja sellega seotud protsessid, juureravi, küretaaž ehk igemetasku süvapuhastus ning nii süstiga kui ka pindmiselt tehtav tuimestus.

Praegu kehtiva pensionäride proteesihüvitise soovib sotsiaalministeerium jätta küll praegusele tasemele 255,65 eurot kolme aasta jooksul, ent muuta ka see mitterahaliseks hüvitiseks. Ehkki analüüsiti ka proteesihüvitise kasutamise võimalust muuks hambaraviks, ei pidanud ministeerium seda siiski otstarbekaks, kuna uue kehtestatava ravihüvitise määr juba on 85 eurot aastas ehk 255 eurot kolme aasta kohta.

Mitterahaline hüvitis tähendab, et kogu arveldus toimub hambaraviteenuse osutaja ja haigekassa vahel. Seeläbi väheneb halduskoormus nii kindlustatuil, kes ei pea esitama hüvitamise taotlusi, kui ka haigekassal, mis ei pea hulka üksikuid raviarveid menetlema.

Valitsus pole veel arutanud

Valitsus ei ole tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ettepanekut veel arutanud, seega pole siiski veel täiesti kindel, et need summad jäävad selliseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üldise hambaravihüvitise kehtestamises on valitsus küll kokku leppinud, kuid Ossinovski möönis, et välja käidud hüvitised võivad osutuda kallimaks kui 12 miljonit eurot aastas, mis esialgu paika pandi.

"Haigekassa tänane hinnang on, et see skeem läheb paar miljonit eurot kallimaks kui need 12 miljonit, mis on juba kokku lepitud valitsuses. Ja sellisel puhul eks need täiendavad vahendid siis ka haigekassa eelarvest leitakse. Valitsus ei ole seda veel arutanud. Põhimõtteliselt neid määrasid saab korrigeerida, aga neid saab korrigeerida ka hiljem, iga-aastaselt eelarvet vastu võttes," selgitas Ossinovski.

Toimetaja: Priit Luts, Laur Viirand



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: