Seaduserikkumine tõi Peipsi kaluritele suure kahjunõude ({{commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kolmel Peipsi kaluril tuleb Viru maakohtus langetatud otsuse kohaselt hüvitada ebaseadusliku püügiga tekitatud kahju enam kui 28000 euro ulatuses.

Meeste suhtes algatatud kriminaalasja esimese episoodi kohaselt tegelesid kalurid Semjon ja Roman 2011. aastal Peipsi järvel mõrrapüügiga, kuid ei pidanud kinni kaaspüügile kehtestatud nõuetest ja tõid ebaseaduslikult sadamasse 179 alamõõdulist koha. Sellega tekitati keskkonnale kahju 8950 eurot, teatas keskkonnainspektsioon reedel.

Teine episood puudutas samuti mõrrapüüki. 2013. aastal kasutasid kalurid Semjon ja Roman Peipsi järves keelatud silmasuurusega mõrda, millega püüdsid keeluajal ligi sada kilogrammi rääbist ja lisaks tuvastati mõrras ka sadakond kilo ahvenat, mille püük oli küll lubatud, aga seda vaid lubatud silmasuurustega mõrda kasutades. Inspektorid eemaldasid mõrra püügilt ja kalad vabastati. Keskkonnakahju suuruseks hinnati seekord 14500 eurot.

Kolmanda episoodi kohaselt tegelesid kalurid Semjon ja Veniamin Peipsi järvel võrgupüügiga ajal, kui võrkude kasutamine oli keelatud. Saagiks saadi 91 koha, millest 12 olid alamõõdulised. Lisaks kohadele oli saagi hulgas ka 11 latikat ja kaks haugi. Kalad asetati nelja kotti, mis varustati nööri ja ujuvpoidega. Nähes lähenevat piirivalvekaatrit, heitsid kalurid kalakotid üle parda vette, kust piirivalvurid need hiljem üles korjasid. Selle ebaseadusliku püügiga tekitati kalavarudele kohtuotsuse kohaselt kahju 4884 euro suuruses summas.

Kuna kalurid tunnistasid süüd kõigis rikkumistes ja olid nõus vabatahtlikult tekitatud kahjud hüvitama, lõpetas kohus kriminaalmenetluse. Tekitatud kahju peavad kalurid tasuma kuue kuu jooksul, samuti tuleb kõigil kolmel tasuda kohustuslik summa, mis on 400 eurot, riigituludesse.

Toimetaja: Indrek Kuus



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: