ERR Varssavis: Eestisse saadetava NATO pataljoni koosseis sai selgemaks ({{commentsTotal}})

Algas kauaoodatud NATO tippkohtumine Varssavis. Praegu käib alliansi juhtorgani Põhja-Atlandi Nõukogu kinnine koosolek, kus langetatakse lõplik otsus lisajõudude toomise kohta Balti riikidesse ja Poola. Sõdurid jõuavad kohale tuleva aasta alguses.

NATO tänase otsuse eest oma idapiiri riikide julgeolekut tugevdada tuleb tegelikult "tänada" Venemaad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie jaoks on elu paradoksaalselt oluliselt lihtsamaks teinud Venemaa - kergemaks jutumärkides. See, mida me praegu siin teeme, on ikkagi väga selge reaktsioon sellele, mida Venemaa lähiminevikus oma naabritega teinud on," tunnistas Eesti kaitseminister Hannes Hanso.

Kaitseministri sõnul saab nüüd juba rääkida ka konkreetsematest arvudest - kui palju liitlassõdureid Eestisse saabub.

"Kokku liitlaste kohalolek igas riigis moodustab ühe pataljoni. Me räägime umbes 500 Briti sõdurist, kellele siis lisandub veel üks liitlasriik. Antud juhul käivad arutelud selles küsimuses Prantsusmaa ja Taaniga. Skeem saab olema selline, et britid on kogu aeg kohal ja siis keegi teine liitlane roteerub üksuse koosseisus meie juurde samuti, rotatsiooni põhiselt," selgitas Hanso.

Taani peaminister teatas täna Twitteris, et Taani on valmis saatma Briti kontingendi koosseisu kuni 200 sõdurit. Hiljem selgus, et samasse pataljoni panustab 300 sõduriga ka Prantsusmaa.

Tippkohtumine algas - nagu ikka - NATO nö perepildi tegemisega. See peab rõhutama alliansi tugevat ühtsust.

Kui tugev on aga NATO ühtsus praegu, küsis "Aktuaalne kaamera" välisminister Marina Kaljurannalt.

"Ma julgen öelda, et NATO liitlased on ühtsed. Jah, tõepoolest, tippkohtumine on alles alanud - praegu kõnelevad esimesed deklaratsioonid ja ametlikult võetakse seisukohad vastu alles homme, aga kogu selle ettevalmistamise protsessi käigus; kõigi nende kohtumiste käigus, mis on toimunud välisministrite tasemel, võin ma kinnitada, et NATO on ühtsem kui kunagi varem," vastas minister Kaljurand, kelle sulest ilmus äsja ka temaatiline arvamusartikkel ajalehes The Washington Post.

Tippkohtumise tänane päev lõpeb kõrgetasemeliste õhtusöökidega. NATO liidrid, kes kogunevad Poola presidendi paleesse, keskenduvad oma lauaaruteludes Venemaale, kaaludes, kust peaks minema piir heidutuse ja dialoogi vahel.

Toimetaja: Laur Viirand



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: