Fotod ja video: Kuperjanovi jalaväepataljon sai uue ülema ({{commentsTotal}})

Täna vahetus teise jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem. Uue ülemana jätkab major Toomas Tõniste, kes teenib kaitseväes 1996. aastast.

"Selle pataljoni puhul on lihtne olla pataljoni ülem, õigemini lihtne on seda üle võtta, sest siin on nii tugev traditsioon. Ja sellepärast mingeid suuri, koheseid muutusi see pataljon kohe kindlasti ei vaja. Kõige keerukamaks saab olema tõenäoliselt see, et me selle arvu tegeväelastega, mis meil on, suudame alal hoida ja paremaks muuta seda väljaõppe kvaliteeti, mis siin on olemas," kommenteeris major Tõniste "Aktuaalsele kaamerale".

Taara linnakus peetud tseremoonial andis Kuperjanovi jalaväepataljoni endine ülem kolonelleitnant Hando Tõevere üksuse juhtimise üle major Tõnistele.

"Kuperjanovi pataljon on oma ajaloos ületanud Velikaja jõe idas ja võidelnud lõunas vabaks tee Riia linnani. Olles tänapäeval kaitseväe suurim jalaväepataljon seisavad haritud ja asjatundlikud ohvitserid ning allohvitserid hea selle eest, et siin välja õpetatud reservväelased ei ole vajadusel kehvemad enda vaarisadest. Juhtida kuperjanovlasi pataljoniülemana on suur au, vastutus ja väljakutse," ütles juhtimise üle võtnud major Tõniste.

Major Tõniste teenib kaitseväes 1996. aastast. Ta on oma teenistuskäigu jooksul olnud Vahipataljonis nii rühma kui kompanii ülem, kaitseväe ühendatud õppeasutuses õppur ja lektor ning 1. jalaväebrigaadi staabiohvitser. Enne Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemaks asumist teenis major Tõniste Kuperjanovi pataljonis staabiülemana.

Major Tõniste lõpetas aastal 1998 Eesti riigikaitse akadeemia kaitsekolledži ning on seejärel ennast täiendanud erinevatel kursustel Eestis ja välisriikides. Nende hulgas lõpetas ta aastal
2006 Ühendkuningriigi maaväe nooremstaabiohvitseride kursuse Slovakkias, aastal 2015 maaväe vanemstaabiohvitseride kursuse Leedus ning sel aastal kõrgemad staabikursused Balti
kaitsekolledžis.

Kolm aastat Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemana teenistuses olnud kolonelleitnant Tõevere ütles, et teenistusaastad Kuperjanovi jalaväepataljonis olid väljakutsete rohked, millest on edasisse
teenistusse kaasa võta hea meeskonnatöö kogemus.

"Kolm aastat Kuperjanovi jalaväepataljoni ülemana olid pingelised, kuid sellise meeskonnaga, nagu seda on kuperjanovlased, ei olnud ükski takistus ületamatu. Hindan kõrgelt isiklikku kogemust, mis on seotud reservüksuste vahetu väljaõppega, ligi tuhande alluva juhtimisega ning teenistuse üldise korraldamisega Taara linnakus – see on arendanud mind nii ohvitseri kui inimesena," ütles pataljoni juhtimise üle andnud kolonelleitnant Hando Tõevere.

Kolonelleitnant Tõevere jätkab teenistust kaitseväe peastaabi operatiivosakonna operatiivjaoskonna ülemana. Kus tema peamisteks ülesanneteks on kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine koostöös NATO ja välisriikide sõjaliste organisatsioonidega.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: