Tallinnas on paljudel elektripostidel "parim enne" möödas ({{commentsTotal}})

{{1468053254000 | amCalendar}}

Tallinna trammiliinidel vajab väljavahetamist 86 kontaktliini posti, selgus Tallinna Linnatranspordi ASi tellimusel Tallinna tehnikaülikooli ja ASi Westerlux tehtud ekspertiisist.

Linnatranspordi AS-i infrakstruktuuri direktor Jüri Malken ütles, et kehvas seisus postidest on juba asendatud 15 ning ülejäänute väljavahetamiseks kuulutatud välja riigihange. Ka eile Narva maanteel Tallinna ülikooli juures trammile peale vajunud post plaaniti tema kinnitusel asendada.

„Eile õhtul trammile peale vajunud post oli üks neist, mis riigihanke võitja väljaselgitamise järel oleks kohe uuega asendatud,“ kinnitas Malken.

Kandepostide olukorra kordusekspertiis telliti selle aasta alguses, kui selgus, et trammihanke käigus Hispaanias tehtud liinide renoveerimise mõjude ekspertiis ei kirjelda kontaktpostide olukorda piisavalt põhjalikult ning kohati võib nõukogude ajal valmistatud teraspostide kasutusressurss olla ammendunud.

Ilma ekspertiisi tulemusi ära ootamata vahetati välja 15 posti Vabaduse väljakust Viru ringini. Ülejäänud tööde optimaalseks läbiviimiseks tuli oodata ära ekspertiisi tulemused ning vastavalt seadusele valmistada ette riigihange.

Ekspertiisist selgus, et osade kontaktliini postide püsivust on tunduvalt kahjustanud lumetõrjeks kasutatav sool. Linnatranspordi amet lubab kõik kahjustunud postid kohe pärastriigihanget välja vahetada.

Tallinna transpordifirma teatel pole põhjust karta, et mõni post võiks veel ümber kukkuda.

"Hästi lühidalt võib öelda, et juhtus selline ebameeldiv asjaolude kokkulangemine, et see mast jõudis vajuda ütleme nädalapäevad varem, kui me oleksime ta välja vahetanud," väitis Tallinna Linnatranspordi AS-i juhataja Enno Tamm.

Poste hinnanud ekspert Rene Uukareda ütles, et umbes 35 posti on väga ohtlikud ja ülejäänud piiri peal. Ohtlikemate hulka hinnati ka seesama post, mis eile trammile kukkus.

Uukareda kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et oht veel mõne posti ümberkukkumiseks, enne kui see jõutakse välja vahetada, on täitsa olemas. "Aga ma tean ka seda, et Tallinna linnatranspordi AS on neid ohtlikke maste juba ajutiselt toestanud või vabastanud need tõmbetrossid sealt küljest," kinnitas Uukareda. "Need mastid on ca 30 aastat olnud seal ja selle aja jooksul on lihtsalt korrosioon oma töö teinud. Kui materjal ise on kaheksa millimeetrit, siis korrosioon on 4 millimeetrit ja rohkemgi mõne koha peal."

Toimetaja: Karin Koppel, Merilin Pärli



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: