Lobjakas: Eestisse tulev NATO pataljon on kõigest kosmeetiline meede ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Varssavi tippkohtumisel tehtud otsus saata Eestisse NATO pataljon on kõigest kosmeetiline meede, mis meie kaitsevõimet ega sõjalist tasakaalu reaalselt ei muuda, ütles Raadio 2 saate "Olukorrast riigis" üks juhte Ahto Lobjakas.

Lobjakas rääkis raadiosaates, et pressiteate kohaselt peab Suurbritannia moodustama Eestisse pataljoni 2017. aasta lõpuks. Ta tõi välja, et mais ütles kaitseväe juhataja Riho Terras intervjuus Financial Timesile, et kui Eesti ei saa Patriot-rakette, võib Venemaa oportunistliku riigina kohe rünnata. Sama mõtet on Lobjakase sõnul väljendanud ka peaminister Taavi Rõivas.

"Loogika ütleb, et kui Venemaa tõesti rünnata tahaks, on praegu kõige parem aeg - pataljone veel ei ole, Patriote tõenäoliselt ei tule. /.../ Riho Terras on vähemalt ühele meie suure liitlase juhtkonnale öelnud korduvalt ja selgelt, et ta kardab mingit Venemaa-poolset provokatsiooni või rünnet kohe pärast NATO tippkohtumist. Ja on kaks varianti: kas tal on infot, mis on ääretult tundlik ja mida tundub, et ei ole kellelgi teisel, vähemalt Euroopa liitlastel /.../ või on see osa psühholoogilisest sõjakampaaniast, mis on suunatud meie enda liitlaste, meie enda kodanike vastu. Kui on see teine, siis on tegemist äärmiselt vastutustundetu jutuga," nentis ta.

Sellise info avalikuks tulek mõjutab Lobjakase sõnul meie investeerimiskliimat, sisepoliitilist kliimat ja erakonnamaastiku kallutatust ehk kõike seda, mis üldse sõjatemaatikasse ei puutu.

Ta lisas, et meile tulev pataljon on tegelikult minipataljon, mis on kosmeetiline ning Eesti sõjalist tasakaalu Venemaa suhtes see ei muuda.

"Järelikult kosmeetilise heidutusefekti saamiseks oleme me sisuliselt Venemaale esitanud väljakutse eskaleerida nagu nad jaksavad," märkis Lobjakas.

Karnau: ka probleemile tähelepanu tõmbamine on saavutus

Tema kaassaatejuht Andrus Karnau leidis aga, et Lobjakas alahindab seda "kosmeetilist heidutust". Tema arvates on tähelepanuväärne vähemalt see, et oleme suutnud kõigi NATO liikmete tähelepanu probleemile tõmmata, lisaks on ka Soome ja Rootsi asunud tihedat koostööd tegema.

"Me ei saa ju kahjuks midagi muuta, et meil on ühine piir, et oleme suhteliselt väikese rahvaarvuga vaesed riigid siin Balti mere ääres ja ei suuda kunagi reaalselt konkureerida Vene poole raua ja meeste arvuga," märkis ta.

"Aga justnimelt seesama küsimus, mis on olnud kõik viimased aastakümned Eesti iseseisvuse ajal oluline, et tõmmata endale tähelepanu, tõmmata probleemile tähelepanu, tõmmata Vene ohule tähelepanu, selles küsimuses, mulle tundub, et meil on põhjust olla umbes sama õnnelikud kui kaitseminister Hanso või peaminister Rõivas Varssavis olid. Me oleme ikka üht-teist suutnud saavutada," nentis Karnau.

Lobjakas vaidles talle siiski vastu, öeldes, et NATO pataljon on ajutine meede ning selle esitamine epohhiloova tsivilisatsioonilise läbimurdena on lihtsalt enesepete ja rahvapete.

Toimetaja: Karin Koppel



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: