Eksport kasvas neli protsenti, kaubavahetuse puudujääk siiski suurenes ({{commentsTotal}})

Konteinerid Muuga sadamas.
Konteinerid Muuga sadamas. Autor/allikas: Scanpix

Eesti kaupade eksport mais kasvas 2015. aastaga võrreldes neli protsenti ja kaupade import 11 protsenti; sisseveo suurem kasv kasvatas kaubavahetuse puudujääki.

Mais eksportis Eesti kaupu jooksevhindades ühe miljardi euro väärtuses ning importis 1,16 miljardi euro eest, teatas statistikaamet.

Kaubavahetuse puudujääk oli 159 miljonit eurot. Seda suurendas enim kaubavahetus Saksamaa ja Hollandiga. Võrreldes aastataguse ajaga kasvas kaubavahetuse puudujääk 76 miljoni euro võrra ehk 92 protsenti.

Võrreldes aprilliga kahanes mais eksport vii ja import neli protsenti.

Mais olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid 21 protsendiga koguekspordist Rootsi, 16 protsendiga Soome ja 10 protsendiga Läti. Eksport suurenes enim Rootsi, Togosse, Mehhikosse ja Soome.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ja mitmesuguseid tööstustooteid. Samad kaubajaotised mõjutasid enim ka ekspordi kasvu.

Enim kahanes mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli mais 73 protsenti kogu ekspordist.

Mais pärines kõige suurem osa ehk 13 protsenti Eesti koguimpordist kaupu Soomest. 12 protsenti tuli Saksamaalt ning üheksa protsenti nii Leedust kui ka Lätist. Võrreldes eelmise aasta maiga kasvas kõige enam import Saksamaalt, Hollandist ja Kanadast.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning mehaanilisi masinaid. Teist kuud järjest suurenes impordi väärtus peaaegu kõigis kaubajaotistes, välja arvatud mineraalsete toodete sisseveos.

Võrreldes aprilliga kahanes mais eksport 5 protsenti ja import 4 protsenti.



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: