Järvamaal tuvastati seafarmis sigade Aafrika katk ({{commentsTotal}})

{{1468225632000 | amCalendar}}
Seakatku eest hoiatav silt.
Seakatku eest hoiatav silt. Autor/allikas: ERR

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) sai laborist kinnituse, et Järvamaal Türi vallas Äiamaa külas asuvas viie seaga kodumajapidamises on sigade Aafrika katk.

Nakkuse tõkestamiseks kehtestatakse taudipunktis karantiin, sead hukatakse ning seejärel hoone desinfitseeritakse.

Tegemist on neljanda juhtumiga, kus VTA diagnoosis sigade Aafrika katku pärast 2015. aasta septembrit.

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul jääb seakatkuoht farmide kohale püsima veel pikaks ajaks ning iga loomapidaja tegevus peab järjepidevalt olema suunatud ohtude vältimisele.

"Kõik loomapidajad peavad praegu igati katku levikut tõkestama. Nii kodumajapidamistes kui suuremates seafarmides tuleb rangelt välistada sigade kokkupuude teiste koduloomade, metssigade ning saastunud materjalidega," ütles Kalda.

Epidemioloogilise uuringu käigus selgitatakse, kuidas haigusetekitaja farmi pääses. Farmi on varem kontrollitud ning bioohutusnõuded olid farmis täidetud.

Taudipunkti ümber on kehtestatud ohustatud ja järelevalvetsoon, mis tähendab loomapidajatele kitsendusi ja täiendavaid kohustusi. Haigestunud farmi järelevalvepiirkonda jäävad kaks kodumajapidamist, milles rakendatakse kõrgendatud järelvalvet.

Seakatku farmipuhangute vältimiseks alates 2015. aasta septembrist karmistunud bioohutusnõuded kehtivad kõigile seakasvatajatele üle Eesti.

1. juulil diagnoositi seakatk Puurmanni ja Põltsamaa valla seakasvatustes, 4. juulil diagnoositi seakatk ka Saare valla farmis.

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus ehk kuni 100 protsenti loomadest. Ravi puudub ja taudi edasise leviku tõkestamiseks tuleb sead hukata.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 6 054 750.

Toimetaja: Marek Kuul



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: