Advokatuur loodab juristide tööd lihtsustada õigusroboti abil ({{commentsTotal}})

Kui praegu kulutavad juristid aastas sadu tunde seadustest ja muudest õigusallikatest keerulistele õigusküsimustele vastuseid otsides, siis tulevikus võib selle töö ära teha õigusrobot. Ehkki praegu õigusrobotit veel olemas ei ole, loodavad Tartu ülikooli IT-õiguse programm ja Eesti advokatuur selle ideekonkursi abil valmis saada.

Eesti advokatuuri esimehe Hannes Vallikivi sõnul oleks õiguslikke tekste koondava nn õigusroboti olulisim eesmärk lihtsustada juristide tööd õigusallikatega ja seeläbi parandada õigusteenuste kättesaadavust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seni on õigusallikatega tegelemine olnud tema sõnul liialt aeganõudev.

"Kui mulle tuleb kliendilt mingisugune õigusküsimus, siis ma hakkan läbi käima seadusi, kohtulahendeid, Euroopa Liidu õigusakte, seletuskirju, arikleid ja nii edasi. Minu tööaega aitaks oluliselt kokku hoida see, kui ma saan need vastused kõik ühte kohta kokku, kui need vastused on võimalikult täpsed," rääkis Vallikivi.

Kuivõrd õigusaktide, juhendmaterjalide ja teiste õigusallikate hulk suureneb iga päev, on Vallikivi sõnul õigusrobotit vaja just allikate kiire kasvu tõttu.

"Meie eesmärk on innustada nii juuratudengeid kui startupper''eid, ettevõtjaid välja tulema ideedega, kuidas mehhaniseerida Eestis õigusküsimustele vastuste leidmist," ütles Vallikivi.

Tartu ülikooli IT-õiguse programmijuht Helen Eenmaa-Dimitreva ütles, et ehkki õigusalased materjalid on Eestis väga hästi kättesaadavad, pole ainuüksi nende abil võimalik saada vastuseid igapäevaelus tekkivatele õiguslikele küsimustele.

"Kuidas need omavahel paremini ära seostada niimoodi, et kui inimene otsib konkreetsele õiguslikule küsimusele vastust, siis ta selle leiaks ja ka ammendavalt - see on tore väljakutse. Ma arvan, et IT kindlasti oleks võimeline selles valdkonnas väga palju kaasa aitama," rääkis Eenmaa-Dimitreva.

Ideid, milline võiks juristide tööd lihtsustav õigusrobot olla, ootavad konkursi korraldajad 2017. aasta jaanuari lõpuks.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: