Sester: ravikindlustuse parandamiseks on vaja reforme ja tõhustamist ({{commentsTotal}})

Sven Sester
Sven Sester Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Rahandusminister Sven Sester ei poolda ravikindlustuse parandamiseks uute maksude loomist, pigem tuleks tema sõnul keskenduda olemasoleva ravikindlustuse struktuursele reformimisele, tõhustamisele ning üldise majanduskasvu arendamisele.

"Peame pöörama rohkem tähelepanu tervishoiu rahastamise tõhususele. Ravikindlustuse aastane kulu on suurusjärgus miljard eurot. Kahtlemata on selle mahu sees võimalik leida veel võimalusi pakkuda senise kvaliteediga teenuseid rohkem," ütles Sester (IRL).

Ta rõhutas, et täiendav rahastus saab tulla ainult millegi arvelt – näiteks süsteemi sisemise tõhususe ja koos majanduskasvuga kasvava sotsiaalmaksu laekumise arvelt, prioriteetide ümberhindamisel või siis maksutõusu kaudu.

"Enne uutest rahastamisallikatest rääkimist eelistaksin arutada võimalikke struktuurseid reforme, mis meie ravikindlustuse süsteemi tervikuna efektiivsemaks muudaksid ja inimesi oma tervisest rohkem hoolima suunaksid," rääkis Sester.

Ta märkis, et selles valguses on räägitud personaalsetest tervisekontodest, aga ka erahaiglate ja eraarstide teenuste ostmisest kui need on riigihaiglatest efektiivsemad. "Võimalik, et midagi on võimalik teha veel ka ravimiturul konkurentsi parandamiseks," ütles minister.

"Ootan tervise- ja tööministri ettepanekuid, kuidas tervishoiusüsteemi tõhusamaks muuta ja ravijärjekordi lühendada. Nagu valitsus on tõdenud, saaks seda ehk teha muu hulgas tühivisiitide arvu vähendamise kaudu, kui paremini tööle panna digitaalne registratuur koos patsientide parema teavitamise ja teiste e-tervise lahendustega," märkis Sester.

Ta lisas, et ka haiglad peavad pakkuma õigeid teenuseid, vajadusel koostöös teiste haiglatega. "Kindlasti on lahendusi veelgi, aga need peab terviseminister lauale tooma," rääkis Sester. Rahandusminister lisas, et lisaks struktuursetele reformidele on võtmeküsimus ka majanduskasv.

"Kui Eesti majandus kasvab piisavalt kiiresti, kasvavad ka palgad ja ravikindlustuse eelarve võimalused ning väheneb ka meditsiinipersonali palgavahe Soomega, mis on üks haigekassa kulude kasvu vedav tegur," märkis Sester.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel moodustatud töörühma analüüsist selgub, et lähiaastatel oleks haigekassa eelarve demograafiliste muutuste tõttu pidevalt negatiivne ning tulupuudujäägi kompenseerimiseks võiks panustada lisaks sotsiaalmaksule raha mujalt riigieelarvest ja katta see näiteks tervisemaksudega.

"Demograafilistest muudatustest tulenev puudujääk tekib ilma poliitikamuudatusteta, praeguse rahastamise ja kulustruktuuri tingimustes," märkis muuhulgas sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi esindajaid hõlmanud töörühma analüüs, mis oli arutuse all ka teisipäevasel valitsuse kabinetinõupidamisel.

Kuna ravikindlustusse riigieelarvest lisavahendite suunamine halvendab valitsuse eelarvepositsiooni, on vaja ka katteallikaid. Tulu leidmiseks on üks variant tõsta või kehtestada uusi tervisekäitumisega seotud makse nagu tubaka- ja alkoholiaktsiis, maksud kahjulikele toitudele-jookidele või maksud toidu koostisainetele, mille liigtarvitamine kahjustab tervist. Alternatiiv on tõsta või kehtestada muid makse, seisab analüüsis.

 

Allikas: BNS



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: