ERR Ruhjas: Läti seakasvatajad ei poolda Eesti eeskujul väiketootmise lõpetamist ({{commentsTotal}})

Lätis saavad sigu müügiks kasvatavad farmid taotleda bioohutusnõuete täitmiseks toetust, seakasvatajate liidu liikmed ei poolda aga Eesti eeskujul väiketootmise lõpetamist, ehkki tunnistavad, et mõnekümne seaga ühistud ei pruugi end ära majandada. Lätis pole kodusigadel aafrika seakatku diagnoositud eelmise aasta septembrist.

Lätis on väiksemaid seafarme oluliselt rohkem kui Eestis ning populaarne on lihatooteid osta ka ühistute enda poodidest ja turgudelt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ruhja lähedal viit tuhandet siga kasvatav ühistu Kunturi tegutseb juba 1990. aastate algusest ning on rajanud kaupluste ja müügilettide võrgu üle kogu riigi. Kuid Kunturi, nagu teisedki Läti põhjaossa jäävad seakasvatused, kuuluvad kolmandasse tsooni, mis seab müügile piiranguid.

Kunturi investeerib üha rohkem bioohutusmeetmete täitmisse. Praegu ehitatakse farmidesse viiva värava juurde riiete vahetamise majakest. Kunturi saab sarnaselt paljude teiste ühistutega riigilt Euroopa Liidu fondide kaudu küsida selleks toetust. Sigade arvu ei küsita, vahe tehakse sisse müügiks ja enda tarbeks sigade kasvatamise vahel.

"Riigi osalus bioohutusprojektides on 80 protsenti, kui see on suunatud ühele majapidamisele. Kui aga meetmed mõjutavad kaht ühistut koos, saab toetust 100 protsenti," selgitas Kunturi tootmisjuht Santa Preimane.

Läti seakasvatajate meelest pole riigil Eesti eeskujul õiglane ajendada väiketootmisi uksi sulgema, vaid aidata kaasa bioohutusnõuete täitmisele, sest väiksemad on praegu suurtele risk ka Lätis.

"Iga farm, mis jääb meie 5000 seaga tootmiskeskusest kuni kolme kilomeetri kaugusele, kujutab ohtu ka meile. Kui omanik toob oma farmi haiguse, kannatame ka meie," tõdes Preimane.

Majandusolukord on see, mis peaks panema väiketootjaid mõtlema - kas laieneda või lõpetada.

"Ma ei arva, et neil ühistuil on majanduslikult mõttekas jätkata. Teine olukord on hobitootjatega, kes peavad sigu enda tarbeks. Ühelgi juhul pole hea, kui inimene jääb tööta ja sissetulekuta. Jah, loomulikult peavad nad kindlustama bioohutuse, kuid miks neid sulgeda? Ma ei arva, et seda peaks tegema," rääkis Preimane.

Läti veterinaaride meelest on vedamine, et kodusigadel pole septembrist alates aafrika katku leitud, küll aga levib see metsas - tänavu on tuvastatud juba 560 juhtumit.

Toimetaja: Merili Nael



Toomas Sildam on ERR-i toimetaja.

Toomas Sildam: kirka Ratase valitsuse vundamenti

Urmas Reinsalu vastutegevus kooseluseadusele on muutnud ta sotsidele märgilise tähendusega oponendiks, kuid umbusaldades Reinsalu, riskiks sotsid valitsusliidu lammutamisega, leiab nädalakommentaaris Toomas Sildam.

uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: