Soome PENi seisukoht Kaur Kenderi teose ”Untitled 12” ja kirjaniku eneseväljendusvabaduse asjas ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

"Kirjaniku töö on uurida, mida tähendab olla inimene. Kirjanik peab uurima alasid, mis võivad olla sotsiaalsed ja moraalsed tabud. Iseäranis praeguses maailmas, kui need tabud on samal ajal meelelahutustööstuse loojutustamise keskpunkt ja müügiartikkel: surm, sarimõrvarid, pornograafia, pedofiilia," leiab kirjanike sõnavabadusorganisatsioon Soome PEN oma pöördumises.

Seksuaalsuse ja perverssuste kirjeldused ei ole kirjanduses midagi uut. Markii de Sade seadis sotsiaalsed normid kahtluse alla juba enam kui 200 aastat tagasi. James Joyce’i ”Ulysses” tembeldati ilmumise aegu pornograafiliseks. Piire on kombanud D. H. Lawrence’i ”Lady Chatterley armuke”, Jean Genet’ ”Querelle” ja mitmed Henry Milleri raamatud.

Nii mõnedki 20. sajandi teise poole etableerunud kirjanike romaanid, näiteks ”Tabu” (Timo K. Mukka), ”Kellavärgiga apelsin” (Anthony Burgess), ”Lolita” (Vladimir Nabokov), ”Adolfi loss” (Norman Mailer) ja ”Ameerika psühhopaat” (Bret Easton Ellis) on kujutanud seksi alaealisega või mänginud selle mõttega.

Kirjaniku töö on uurida, mida tähendab olla inimene. Kirjanik peab uurima alasid, mis võivad olla sotsiaalsed ja moraalsed tabud. Iseäranis praeguses maailmas, kui need tabud on samal ajal meelelahutustööstuse loojutustamise keskpunkt ja müügiartikkel: surm, sarimõrvarid, pornograafia, pedofiilia.

Alaealiste kaitsmisest on tänapäeva maailmas keskne suund saanud. Samal ajal levib anonüümne netiporno aina laiemalt ja laiemalt. Kirjanduse kaudu toimuv perverssuste lahkamine võib olla ebameeldiv, ent see on ka vältimatu, kui me ei taha sulgeda silmi tegelikkuse ees, kus me elame. Siia kõrvale võiks paigutada raamatud sõjast, mida kuigi sageli moraalituses ei süüdistata.

Vastumeelseks ja vältimatuks võiks nimetada näiteks dokumentaalse täpsusega kujutatud genotsiidi, mida kujutatakse Jonathan Littelli romaanis ”Heatahtlikud”. Littell sai raamatu eest Gouncourt’i kirjandusauhinna, end samal ajal süüdistati teda ka vägivallapornos.

Kenderi jutustus ”Untitled 12” on groteskne õudusjutt seksmaniaki ja sarimõrvari psüühilisest kokkujooksmisest. Loost saab piiblivihjete ja absurdse liialdamise läbi pornograafia paroodia, mille lõpp on laenatud markii de Sade’i raamatust ”Soodoma 120 päeva”. Peategelase kinnismõtted toovad meelde ka Philip Rothi ”Portnoy tõve”, kus ”pihkupeksmise Raskolnikov”, seksihull Alex üritab vahekorda astuda kõige elava ja surnuga.

Kender ei kasuta lugeja olukorda kergendavat kõiketeadjat jutustajat, vaid viib lugeja otse peategelase pähe. Selline jutustamise strateegia on tema raamatutele omane. Heites tekstist kõrvale kõik vastumeelset teemat raamistava materjali, näitab ta ainult seda, mis on heakskiidetud kultuuri- ja meelelahutusteoste tegelik sisu, kui žanripõhine täide kõrvaldada.

”Kui Katja Kettu ”Ämmaemandast” või Ellise ”Ameerika psühhopaadist” kõrvaldada kõik peale vägivalla, saab minu novelli,” ütles Kender intervjuus. Süüdistused lapspornograafias on absurdsed, pigem oleks novell olnud suurepärane materjal sellekevadise Helsingi ülikooli loengusarjaks ”Kirjandus ja kurjus”, mille kirjeldust sobib siinkohal tsiteerida:

”Loengutes tutvume sellega, kuidas kurjus on avaldunud iseäranis Euroopa ilukirjanduses, ent kõneleme ja filosoofilise ja sotsioloogilise uurimuse kurjusest. Iseäranis süvenetakse nn ilukirjanduse ajaloo kuulsatesse kurjadesse tegelastesse, inimliku ja üleloomuliku kurjuse kujutamisse ilukirjanduses, vägivalla representeerimisse, šokeerimisse ja transgressiooni ilukirjanduses, aga räägitakse ka kirjanduse ohtudest, sellest, kuidas ”halb” kirjandus on ebamoraalne või toob kaasa halbu tagajärgi. Kursus pakub laiapõhjalist sissejuhatust kurjuse temaatikasse ilukirjanduses.”

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: