Sõerd: Hispaaniale ja Portugalile tuleks kehtestada reaalsed trahvid ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (RE) leiab, et eelarve reegleid rikkunud Hispaaniale ja Portugalile tuleks kehtestada reaalsed trahvid. Selline tegevus suurte Euroopa Liidu riikide poolt võib tema sõnul viia uue võlakriisini.

Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas kirjutas oma blogis, et Hispaania ja Portugal võivad Euroopa Liidu eelarvereeglite rikkumise eest pääseda nulltrahviga.

Ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni kuuluv Sõerd seletas ERR-i uudisteportaalile, miks nulltrahviga karistamine ei ole hea mõte.

"Euroopa Liit on hiljutisest võlakriisist tulenevalt kehtestanud uued eelarvereeglid. Paraku tegelikkus on selline, et mõned liikmesriigid täidavad kokkulepet, mõned riigid mitte. Tasub meelde tuletada, et just finantsturud hakkasid lõdva eelarvepoliitika ja ülajõu käiva võlaga riike survestama ja laenud läksid nendele riikidele kallimaks. Laenu on aga kogu aeg juurde vaja, sest praktika on selline, et vanu laene finantseeritakse uute laenudega. Lisaks uutele eelarvereeglitele hakkas aga ka Euroopa Keskpank järelturult riikide võlakirju kokku ostma, mistõttu turusurve leevenes," selgitas ta tausta.

Eelarve reeglite mittetäitmine viiks võlakriisini

"Kui nüüd selles olukorras uusi eelarvereegleid ei täideta ja seda eelkõige nende suurriikide poolt, millistel on suur mõju finantsstabiilsusele, siis tekib uue võlakriisi oht. Rõhutan, et võlakriis ei ole tänaseni lõplikult lahenenud ja uue kriisi tekke risk on suur," lausus Sõerd.

Sellest tulenevalt peavad Sõerdi arvates riigid reegleid täitma ja rikkujate suhtes peavad rakenduma sanktsionid. "Need peavad olema reaalsed trahvid ja kohustuslikud deposiidid, mitte nulltrahvid, mille mõju on küsitav, kui mitte olematu," leidis Sõerd.

Euroopa Liidu liikmesriikide lõikes saab Sõerdi sõnul välja tuua täiesti vastandlikud põhimõtted ja väärtushinnangud. "Ühel pool on riigid, millised ilmselgelt kulutavad rohkem kui on võimalusi, mille tulemusel on ette ära kulutatud mitme järgmise aasta eelarvetulud. Tänased kulud, sealhulgas reeglina mitte investeeringud, aga suuresti ka jooksvad kulud, jäävad tulevastele põlvkondadele tasumiseks," rääkis ta.

Teisel pool on Sõerdi hinnangul vastutustundlikuma suhtumisega riigid, millistel on üldiselt põhimõte, et ülejõu elada ei saa ja arusaamine, nagu ka kogu eelnev praktika on näidanud, et eelarvereeglitest taganemine viib varem või hiljem võlakriisini ja majandusliku hävinguni.

"Eesti võiks olla sellest vastutustundlikust põhimõttest lähtuvate riikide hulgas. Siin on ka Saksamaa, Rootsi ja paljud teised edukad riigid," lõpetas Sõerd.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: