Reportaaž | EKRE tervitas britte piketiga: "Elagu Brexit, elagu Eesti!"
Eile pärastlõunal kella 15.00 ajal kogunesid Falgi pargis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajad, kes tulid vaatama EKRE pöördumise üle andmist Suurbritannia suursaadikule. EKRE andis teada, et toetab Brexitit ehk Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust.
Falgi parki on kella 14.55ks ehk viis minutit enne miitingu algust kogunenud umbes 20 inimest. Briti suursaatkonna müürile on asetatud rahvuslasi ootavad plakatid, millelt võib lugeda Brexitit toetavaid sõnumeid. Müürile naaldub ka üks Eesti lipp. Plakatid on kujundatud Briti lipu värvides ja samuti jagatakse kohaletulnutele väikeseid paberist ja suuremaid nailonist Ühendkuningriigi lippe.
Suurem rahvahulk – umbes 15 inimest – on koondunud EKRE lippude juurde, mida hoiavad silmnähtavalt aktiivsemad osalejad. EKRE juhtfiguurid Jaak Madison, Antti Poolamets ja Henn Põlluaas kätlevad miitingu tuumikus kohale tulnud inimesi.
Poliitikute tegemist jälgivad Wismari tänavale parkinud patrullpolitseinikud, kes on taandunud teisele poole tänavat ning jälgivad vastu päikest inimeste kogunemist, silmad kissis.
Miitingu tuumikut piiravad ajakirjanikud nii eesti- kui ka venekeelsest meediast, kes küsivad kohale tulnud miitingulistelt põhjendusi, miks nemad toetavad Brexitit. Paar inimest räägivad innukalt EL-i analoogiast Nõukogude Liiduga, kuid vastustest kumab läbi mure eelkõige rändekriisi ja EL-i kvootide suhtes.
Tuumikust paarikümne meetri kaugusel jalutavad ebalevad inimesed, kes hetkeks seisatuvad, vaatavad, kas sõnavõtud juba algavad, ning jätkavad siis aeglaselt tammudes ootamist.
Siis saabub Falgi parki mees, käes kilekott, milles peitub ruupor. Inimesi koguneb veelgi, ühtekokku jääb tõeliselt eestimeelse erakonna Brexiti-teemalist juttu ootama poolsada inimest.
EKRE: rahu, ainult rahu
Eemal purskkaevus paterdav väike paljasjalgne poiss ei lase end kohati katkendlikust Urmas Espenbergi ruuporikõnest häirida. Purskkaevu veemühin ja ema tungiv palve asjad veevannist kokku korjata lahustab kõige poliitilise.
Espenberg tõdeb avasõnas, et paljud liberaalid on sattunud Brexitist hüsteeriasse ning maalivad tulevikust tegelikust tumedat pilti, kuid EKRE sõnum on tõusnud paanika valguses "rahu, ainult rahu".
Espenbergi kõrval tutvustab pöördumist Antti Poolamets, kes rullib lahti suure rukkilillega kaunistatud paberi, pöörab lehe publiku poole ja teeb sellega 180-kraadise ringi, et kõik kohalviibijad pöördumise kujundatud teksti näeksid.
Sinimustvalge paelaga
Seejärel kannab Espenberg konservatiivide seisukoha ette. Kinnitatakse EKRE toetust NATO-le ja ühisturule, kuid samas nenditakse, et praegusel kujul euroliit enam edasi minna ei saa, kuna rahvusriigid peavad olema aktiivsed osalised ka teistel turgudel.
Espenberg kinnitab, et sinimustvalge paelaga kokku seotud EKRE pöördumine antakse üle Briti saatkonna valvurile. Valvurile seetõttu, et just tema vahendab kogu ametlikku kirjavahetust.
Pärast seda, kui EKRE kõnemees on sõna Põhja-Tallinna ringkonna aseesimees Eda Rüütlile andnud, ruttab ta, fotograafid sabas, saatkonna turvaputka poole avaldust üle andma.
Eda Rüütel: reeturitel pole kuskil asu, patriootidel on alati koht Euroopas
Eda Rüütel nendib oma pöördumises rahvale, et Euroopa Liit on võõrana lõhestanud Ühendkuningriigi elanikud - seda näitab Briti referendumi tulemus, mille kohaselt pooldasid 52 protsenti saareriigi elanikest Suurbritannia lahkumist EL-ist.
Samas toonitab ta, et Brexitit toetades toetatakse ka Eesti iseseisvust. Brexit näitavat selgelt võõrastele, kes ei jaga meie kultuuri ja tavasid, et me ei lase tulla solvunult endi juurde ning ei luba teistel dikteerida, mida me oma riigis teha tohime või kuidas me magamistoas käituma peaks.
Rüütel kutsub kohalviibijaid üles hoidma oma rahvast, riiki ja lippu ning märgib, et inimestel, kes on reetnud oma kodumaa EL-ile, pole enda õigustuseks argumente. "Reeturitel pole kuskil asu, kuid meil, patriootidel, on alati koht Euroopa rahvusriikide seas," ütleb Rüütel.
Kõlab aplaus, rahvas hüüab: "Elagu Brexit, elagu Eesti!"
Eda Rüütli järel esinevad Falgi pargis veel Vabaerakonnast lahkunud Georg Kirsberg, tuntud vabadusvõitleja Enn Tarto ja EKRE noorteliikumise Sinine Äratus liige Rain Pärnaste.
Enne järgmise lõigu lugemist soovitame meeleolu loomiseks panna taustale mängima Edward Elgari marsi, millele Arthur C. Benson kirjutas teksti ja andis pealkirja "Land of Hope and Glory".
"Armas rahvas, võtame nüüd plakatid ja teeme rongkäigu Vabaduse väljakule, kus peavad kõned Jaak Madison, Henn Põlluaas ja Antti Poolamets."
Urmas Espenberg asub formeerima sinist rongkäiku. Esimeseks seatakse loomulikult Eesti trikoloor, seda saadavad teises reas kaks EKRE lippu (kah trikoloorid, partei logoga). Kolmandas reas lehvib Sinise Äratuse lipp - mõistagi sinine. Kaasaskantavast kõlarist kostub brittide mitteametlik hümn, "Land fo Hope and Glory".
Suhteliselt korrapärase marsi vahel sudivad kaks last. Tüdruku ülesanne on jagada Eesti lippe, mille kohalviibijad peavad pärast miitingu lõppu temale tagastama. Poiss müüb mustvalget ajalehte Rahvuslik Teataja, mille saab lunastada ühe euromündi eest.
"Elagu Eesti, elagu Brexit, elagu rahvusriikide vaba liit," sammub rongkäik Sinise Äratuse aktivisti ruuporihüüete saatel. Igale hüüdele vastab 50-liikmeline rongkäik hüüdega "Elagu, elagu!".
Vastu kõndivaid inimesi jätab aga pidulik rongkäik kahjuks külmaks, pigem otsitakse viisi, kuidas orkestrimuusika saatel liikujatest mööda põigelda. Ainult turistid seisatuvad korraks, et lasta rongkäik mööda ning uudistada lippude lehvides kõndivaid inimesi.
Rongkäik kulgeb Toompuiesteelt, Kaarli puiesteele ja sealt juba Vabaduse väljakule. Aeg-ajalt jääb marsi pea seisma, et kontrollida, kas kõik jõuavad järgi.
Rongkäigu sabas kõnnib umbes viis inimest, nad on kuidagi hajali, et justkui vältida enda seostamist marsiga. Üks neist väidab telefoni teel, et tema marsis ei osale, vaid on lihtsalt tulnud kuulama targemate inimeste juttu ning järgmine kõnevoor toimub Vabaduse väljakul, mistõttu peab temagi rongkäigus liikuma.
Marsis aga ei osale Sinise Äratuse esimees Jaak Madison, kes jäi veel Postimehe reporterile Falgi parki intervjuud andma ning saabub Vabaduse väljakule koos Postimehe ajakirjanike autoga.
Videopildid meeleavalduselt:
Suursaadik keeldus isiklikult pöördumist vastu võtmast
Vabaduse väljakul seatakse suund Vabadussamba trepile. 12 meeleavaldusel osalejat rivistuvad Vabadussamba ette. Ülejäänud aga jaotuvad trepi ette laiali ning jäävad ootama riigikogu saadikute Henn Põlluaasa, Jaak Madisoni ja EKRE nõuniku Antti Poolametsa sõnavõtte.
Esimene kõneleja Vabadussamba valvsa pilgu all on Henn Põlluaas, kes nendib, et Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Christopher Bruce Holtby ei nõustunud saatkonnast väljuma, mistõttu tuli toetusavaldus üle anda valvuri vahendusel. Põlluaas seostab Holtby otsust suursaadiku Brexiti vastase seisukohaga.
Henn Põlluaasa kõne ajal suhtleb üks meeleavaldusel osaleja elavalt kohale tulnud reporteriga ning selgitab talle, et erinevad rahvusgrupid ei saa lihtsalt koos eksisteerida. Näiteks toob ta Nõukogude Liidu tööpataljoni, kus tema väitel töötasid valged ja mustad erinevatel kraavi pooltel.
Madison: kui EL vigu ei hinda, siis järgneb lagunemine
Põlluaasalt võtab järje üle Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) aseesimees Jaak Madison, kes rõhutab, et hoolimata Brexitist jääb Suurbritannia Eestile üheks suurimaks liitlaseks ja majanduspartneriks. Ta kutsub nii Euroopa Liitu kui ka Eesti valitsust analüüsima põhjuseid, mis viisid Brexitini. "Tuleb mõelda, miks Suurbritannia ei taha enam osaleda selles rände- ja poliitprojektis," nendib Madison.
EKRE riigikogu saadiku sõnul on Euroopa Liit majandusliiduna hea ja vajalik olnud, kuid EL pole tema hinnangul enam see, mida eestlased toetasid 2003. aastal toimunud rahvahääletusel, kus otsustati astuda majandusliitu. Sestap tuleb Madisoni arvates organiseerida Eestis rahvahääletus, mille kadu saadaks mandaat reforminõudele. "Peame rahva käest küsima, kas me jätkame samamoodi või soovime elada reformitud Euroopa Liidus," sõnab Madison.
"Peame rahva käest küsima, kas me jätkame samamoodi või soovime elada reformitud Euroopa Liidus," sõnab Madison.
Saadiku arvates on reformimine hädavajalik, sest vastasel juhul jätkub lagunemisprotsess ning Suurbritanniale järgnevad mitmed riigid nagu näiteks Prantsusmaa ja Soome. "Kui Euroopa Liit tehtud vigu ei analüüsi, on lagunemine võimalik," märkis Madison.
Poolamets: pettus on võimsam relv vallutuseks kui taktika
Viimase kõne peab EKRE nõunik Antti Poolamets, kelle arvates sarnaneb EL-i ametnike retoorika väga Nõukogude Liidu bürokraatide retoorikale siis, kui Eesti taasiseseisvus.
Poolamets lisab, et Eesti parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoni töö ei ole enam Brüsselist tulevate direktiivide analüüsimine, vaid nende teatavaks võtmine, sest sisulist arutelu ei saa tekkida, kuna EL-ist tulev bürokraatia mass on muutunud hoomamatult suureks. "Eesti parlament pole enam iseseisev, kuna komisjon (ELAK) ei suuda kõiki regulatsioone hallata," ütleb Poolamets.
Ühtlasi tänab Poolamets praeguseks poliitikast lahkunud endist Suurbritannia Iseseisvuspartei ehk UKIP-i juhti Nigel Farage'i, kellest enam Poolametsa sõnul mööda vaadata ei saa, sest pärast Briti referendumit on Farage'ist saanud ajalooline isik. Ta lisab, et Farage'i toetavad paljud Britid, kuid pärast referendumit on nii Farage kui ka tema perekonnaliikmeid saanud sadu tapmisähvardusi, mis näitab olukorra tõsidust.
"Euroopa Liit vallutab pettusega ja see on palju võimsam relv kui taktika," ütleb Poolamets oma kõne lõpetuseks.
Poolamets kinnitab, et tänasest toetusmiitingust tehtud fotod saadetakse UKIP-ile. "Euroopa Liit vallutab pettusega ja see on palju võimsam relv kui taktika," ütleb Poolamets oma kõne lõpetuseks.
Miitingule paneb punkti tütarlaps, kes loeb ette lühikese Hando Runneli luuletuse "Muuda ennast".
Muuda ennast, muutub maailm,
mitte palju küll, kuid siiski sinu enda jagu;
kui on miljon suutjat, muutjat, lahkulööjat, näiteks,
nähtavaks saab kohe üpris võimas vagu!
Jää sa iseendaks, jälle muutub miski:
muutuv maailm paigale jääb sinu jagu, --
tekib hõrendus, käib pauk ja jälle miski
kuskil mõraneb ja kuskil tekib pragu!
Urmas Espenberg küsib lõpuks, kas on veel sõna soovijaid, kuid pärast hetkelist vaikust tänab ta kohale tulnud inimesi, kinnitab, et nii EKRE väljaanded kui ka ülejäänud meediakanalid kajastavad toetusmiitingut ning kuulutab meeleavalduse lõppenuks. Kohaletulnud jäävad veel Vabadussamba jalamile tiirlema.
Toimetaja: Greete Palmiste