Tartus võtavad üksteiselt mõõtu mitme riigi päästjad ({{commentsTotal}})

Sel nädalal võtavad Tartus üksteiselt mõõtu Baltimaade, Ukraina ja Poola päästjad. Tänast päeva alustati tuletõrjujaoskusi proovile paneva takistusjooksuvõistlusega.

Balti matši esimese võistlusalana pidid tuletõrjesportlased läbima saja meetri takistusjooksu, mille käigus tuli ületada kahemeetrine plank, kitsas poom ja ühendada voolikuid. See, nagu ka teised tuletõrjespordialad on väga tehnilised ning nõuavad lisaks kiirusele ka suurt täpsust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tuletõrjesport pakub päästjatele samasugust pinget ja ekstreemsust nagu nende igapäevatöö. Ühe võistlusalana läbivad sportlased joostes 32 meetrit ning ronivad seejärel konksredeliga torni neljandale korrusele vähem kui 14 sekundiga. Kuna spordiala on väga nõudlik, pole see üksnes päästjate hobi.

"Tänapäeval on see ikka täielikult spordiks läinud. Kindlasti inimene tänavalt nende poistega võidu ei jõua joosta, sest siin on aastaid vaeva nähtud nende tehniliste elementide tegemiseks," kinnitas võistluse peakorraldaja Peeter Eylandt.

Kuigi võistlusalad on välja kujunenud praktilise tuletõrje- ja päästetöö eeskujul, siis praegu on keeruline tõmmata piiri, kas võistluse osalised on päästjad või sportlased.

"Hingelt on kõik päästjad. Aga on ka sportlasi ja ka päästjaid - suurem osa on päästjaid loomulikult. Aga näiteks Poola ja Ukraina sportlased on paljud profisportlased ehk nad on töölt vabastatud ja nende töö ongi nii kaua kui tervis kannatab sporti teha ja eks siis hiljem tööle suunduda," ütles Eylandt.

Lisaks sportliku vormi parandamisele on tuletõrjespordi üks eesmärk tekitada päästjatele ka järelkasvu. Seetõttu osalevad võistlustel ka noored sportlased.

Toimetaja: Merili Nael



"Välisilm"
Emmanuel Macron ja Angela Merkel.

"Välisilm" Brüsselis: 2018 tuleb Euroopa Liidu jaoks pöördeline

2018 tõotab tulla Euroopa Liidule pöördeline aasta, leidsid Brüsselis
koos istunud eksperdid. Pärituul majanduses annab võimaluse viia lõpule
venima jäänud euroala reformid. Brexit, Trump ja Merkeli-Macroni tandem
pakub Euroopale reformideks võimaluste akent, mis ei pruugi pikalt kesta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

KOMMENTAAR
Toomas Sildam

Toomas Sildam: president andis lubaduse, mida ei saa tagasi võtta

Kuigi Narva ei ole haige laps, keda peab eriliselt ravima, pani president Kersti Kaljulaid enda ja oma meeskonna sundseisu, sest andis Narvale lubaduse, mida pole võimalik ümber sõnastada, pehmendada või tagasi võtta. Tal tulebki kuuks ajaks presidendi kantseleiga piirilinna kolida, nendib Toomas Sildam oma kommentaaris.

INTERVJUU
Indrek Tarand

Tarand: tänu eesistumisele jäi ministritel kodus palju pahandust tegemata

Parteitu Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ei välista kandideerimist 2019. aasta riigikogu valimistel, ehkki pole seda veel enda jaoks otsustanud. Usutluses Kristi Sobakule ütles Tarand ka, et ta ei teeks Jüri Ratase valitsust väga maha, kuigi suurematest jamadest aitas valitsust päästa see, et eesistumise tõttu olid paljud ministrid hõivatud Euroopa asjadega.

kultuur.err.ee
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: